) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist MENETLUSE KÄIK PK (edaspidi avaldaja) poolt 31.07.2012.a Harju Maakohtule esitatud avalduses palutakse algatada SVJ (kustutatud; edaspidi ka puudutatud isik) täiendav likvideerimismenetlus ning määrata likvideerijaks avaldaja PK. Avalduse kohaselt tegi Harju Maakohtu kohtunikuabi 21.05.2012.a puudutatud isiku kohta registriasjas XXX kandeotsuse, mille alusel kustutati puudutatud isik äriregistrist. Avalduse kohaselt omab puudutatud isik Swedbank AS-is arvelduskontot nr 221035910601. Nimetatud arvelduskontol 2 101,79 eurot ning seega jäi mittetulundusühingule registrist kustutamisel vara. Avaldusele on lisatud PK’i kinnitus selle kohta, et ta on nõus olema puudutatud isiku SVJ likvideerija ning viima läbi likvideerimismenetlust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et esitatud avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud sisu- ja vorminõuetele ning ei esine selle menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega võtab kohus avalduse menetlusse. Kohus asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt
lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg-st 4 tulenevalt ei ole kohus 2 hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 361 lg-st 1 tuleneb, et kui mittetulundusühing ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Kui mittetulundusühing ei ole nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, võib registripidaja vastavalt MTÜS § 361 lg-s 2 sätestatule avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda mittetulundusühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest mittetulundusühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse mittetulundusühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. MTÜS § 361 lg-st 3 tuleneb, et juhul kui mittetulundusühing ei ole kuue kuu jooksul sama paragrahvi teises lõikes nimetatud teate avaldamisest arvates esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, ning mittetulundusühingu võlausaldajad ei ole taotlenud mittetulundusühingu likvideerimist, võib registripidaja mittetulundusühingu registrist kustutada, järgides MTÜS § 53 lg-s 3 sätestatut. MTÜS § 52 lg-st 2 tuleneb, et kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et mittetulundusühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest nähtuvalt ei viidud enne puudutatud isiku registrist kustutamist läbi mittetulundusühingu likvideerimismenetlust ning avaldaja väidete põhjal on mittetulundusühingul jaotamata vara. Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia puudutatud isiku SVJ(kustutatud) likvideerimine. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
MTÜS § 43 lg-st 1 tulenevalt on mittetulundusühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirja või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks (MTÜS § 43 lg 2). MTÜS § 43 lg 3 kohaselt peavad vähemalt pooled likvideerijad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. MTÜS § 45 lg-st 1 tulenevalt on likvideerijatel juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpetavad likvideerijad mittetulundusühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Vastavalt MTÜS § 45 lg-le 3 võivad likvideerijad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud mittetulundusühingu likvideerimiseks. Seoses puudutatud isiku likvideerimise otsustamisega on vajalik mittetulundusühingule likvideerija määramine. Nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks on avaldanud PK. Nimetatud isik vastab kohtule teadaolevalt MTÜS § 26 lg-tes 2 ja 21 ning § 43 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohus ei määra kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna määratav isik ei ole seda taotlenud (
3 Vastavalt
lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja mittetulundusühingu registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud ühe aasta jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest puudutatud isikule SVJ, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida (
Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest puudutatud isikule SVJ(
Juhindudes MTÜS § 44 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse registripidajale kande tegemiseks.
lg-st 1 ja lg-st 6 juhindudes jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku SVJkanda. Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.