3-10-1210/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-1210 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla direktori
2. märtsi
3. a käskkirja nr 6-3/498-D tühistamiseks ja Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta määruskaebus rahuldamata.
7. Jätta määruskaebuses esitatud taotlus halduskohtuniku suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
8. Aleksandr Streltsov esitas
9. mail 2010 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla direktori
10. märtsi
11. a käskkiri nr 6-3/498-D ja mõista Viru Vanglalt välja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 12 000 krooni ja 100 000 eurot. Kaebuse kohaselt karistati A. Streltsovi Viru Vangla direktori
12. märtsi
13. a käskkirjaga nr 6-3/498-D ebaõiglaselt 7-ööpäevase kartserikaristusega ja
14. veebruaril 2010 sülitas vanglaametnik õhtuse loenduse ajal kambri, kus viibis A. Streltsov, kraanikaussi, rikkudes sellega A. Streltsovi inimväärikust. A. Streltsov palus ebaõiglase kartserikaristuse eest välja mõista 12 000 krooni ja inimväärikuse alandamise eest 100 000 eurot. Kaebuses esitas A. Streltsov taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.
15. Tartu Halduskohus jättis
16. augusti
17. a määrusega A. Streltsovi taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja andis A. Streltsovile tähtaja riigilõivu tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa A. Streltsovi kaebust pidada eriti perspektiivikaks. A. Streltsov ei ole näidanud, kuidas käskkiri nr 6-3/498-D tema õigusi rikub, küll aga on A. Streltsov pikalt ja põhjalikult õigustanud enda käitumist. Nähtuvalt taotletud summa ebareaalsusest (12 000 krooni), võib järeldada, et kaebaja eesmärgiks ei ole oma väidetavate rikutud õiguste kaitse, vaid kohtumenetluse algatamine. Kaebust võib perspektiivituks lugeda ka seetõttu, et analoogsetes asjades on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Samuti ei ole A. Streltsov piisavalt põhjendanud oma 100 000 euro nõuet seoses väidetava vanglaametniku poolt kraanikaussi sülitamisega. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks tema väidet et intsident kraanikaussi sülitamisega üldse toimus. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud selliseid kannatusi, mille rahas kompenseerimine oleks perspektiivikas. Kaebaja väide, et kartseris olid ebainimlikud tingimused, on paljasõnaline, kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et kartseris viibimine võis talle põhjustada tervisehädasid vms, mille hüvitamise riigivastustuse seadus ette näeb. Mittevaralise kahju eest hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada A. Streltsovi jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks põhjendatud tema vabastamine riigilõivu tasumisest. Kahju hüvitamise eesmärgiks on isiku enda kannatuste rahaline kompenseerimine ja heastamine, mitte tulu teenimine. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
18. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et A. Streltsov soovib mittevaralise kahju hüvitamist. Selle, milline kahju A. Streltsovile tekitati, saab välja selgitada alles pärast kohtuistungit. Paljasõnalised on halduskohtu väited selle kohta, et kaebusest ei selgu, millist kahju Viru Vangla A. Streltsovile tekitas ja milliseid tema õigusi rikkus. Halduskohus nõuab ebaõiglaselt tõendeid A. Streltsovilt, kuigi viimane on öelnud, et tõendite saamiseks tuleb välja kutsuda tunnistajad.
19. Viru Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta, kuna ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole määruse tühistamise aluseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et A. Streltsov taotleb kaebuses mittevaralise kahju hüvitamist ning et A. Streltsovi kaebus ei ole perspektiivikas ja jätnud õigesti A. Streltsovi taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
21. Halduskohus on põhjendatult käsitanud kaebust mittevaralise kahju hüvitamise kaebusena. Ebaõige on kaebaja väide, et seda, millist kahju kaebajale tekitati, saab määratleda alles pärast kohtuistungit. Isegi juhul, kui kaebaja ei ole kaebuses nimetanud ära taotletava kahjuhüvitise liiki, on uurimisprintsiibist tulenevalt õigustatud ja kohustatud selle kaebuses toodud asjaoludest lähtuvalt määratlema halduskohus. Hüvitatava kahju liigi määratlemine alles pärast kohtuistungit oleks vastuolus kohtumenetluse ökonoomia põhimõttega. Käesoleval juhul on halduskohus õigesti leidnud, et A. Streltsov on esitanud mittevaralise kahju hüvitise nõude ja ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega. A. Streltsovi määruskaebuse väited ei lükka seda järeldust mingil moel ümber.
22. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et riigilõivust vabastamine ei ole sellise kaebuse puhul põhjendatud seetõttu, et mittevaralise kahju eest hüvitise saamist ei saa pidada kaebaja jaoks selliseks oluliseks õiguseks mille puhul oleks riigilõivust vabastamine põhjendatud. Lisaks on halduskohus viidanud riigilõivust vabastamata jätmise alusena ka kaebuse perspektiivitusele. Neil alustel riigilõivust vabastamata jätmine on kooskõlas 2 Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
23. septembri
24. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 12). A. Streltsovi määruskaebusest ei ilmne midagi, mis annaks aluse kahelda, et esitatud on mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kaebuse perspektiivituse osas nõustub ringkonnakohus samuti halduskohtu seisukohtadega. Ei kaebuses ega määruskaebuses ei esita kaebaja ühtegi tõendit seoses väidetava sülitamisintsidendi toimumise ega kartseri õigusvastaste tingimustega seoses. Neid asjaolusid arvestades ei ole alust eeldada, et kõike A. Streltsovi poolt väidetut saaks usaldusväärselt tõendada ka tunnistajate kutsumisega. Kartserikaristuse määramise õiguspärasuses ei ole alust kahelda ka A. Streltsovi väiteid arvestades.
25. Kaebuses kirjeldatud asjaolud ei võimalda kuidagi näha põhjuslikku seost vaidlustatud vangla tegevuse ja
26. juuni
27. a kaebuse täienduse kohaselt kaebajal tekkinud hemorroidi ja haavandi vahel. Seega ei ole tegemist ka riigilõivuvaba kaebusega riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 alusel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
28. mai
29. a määrus haldusasjas nr 3-3-112-10).
30. Määruskaebuse taotlus halduskohtuniku suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks jääb läbi vaatamata, kuna kriminaalmenetluse algatamine ei ole ringkonnakohtu pädevuses. Agu Timmi Maili Lokk 3 Einar Vene