Obsah (14)

§ 28§ 163§ 157§ 168§ 165§ 162§ 65§ 66§ 169§ 170§ 171§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht 27.august 2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-16997 Tsiviilasi MCOÜ (registrikood XXX, asuk

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: XXX 2.1 Kulutused massikohustuste täitmiseks: XXX XXX XXX XXX XXX Kokku: 3 851,31 eurot 2.2 Pankrotiseaduse §-s 150 sätestatud pankrotimenetluse kulud: XXX - XXX Kokku: 30 022,08 eurot Halduri tasu arvestus: Tasu arvestatakse laekumistelt 418 900 + 266,84 = 419 166,84 eurot. Halduri tasu alammäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 320 001 eurot, on 19 045 eurot, millele lisandub 2,25% alumist piiri ületavalt osalt ehk 2,25% 99 165,84-st = 2 231 eurot. 19 045 + 2 231 = 21 276 eurot, lisandub sotsiaalmaks summas 7 021,08 eurot. Kõik kokku seega 28 289,08 eurot. 2 2.

1. Pankrotimenetluse kulude jagunemine: Pankrotimenetluse kulud (3 851,31 + 30 022,08 =) 33 873,39 eurot, mis võlausaldajate vahel jagunevad samas proportsioonis, nagu laekus raha nende kasuks panditud vara müügist: Laekumiste põhjal arvutatud Proportsionaalne Väljamaksed Võlausaldaja: kulude jagunemise suhe, %: osa kuludest: võlausaldajatele: XXX Kokku: 418 600 eurot = 100 % 33 873,39 384 726,61
2. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: 3.
3. Väljamaksed esimeses järgus Võlausaldaja: Hüpoteegiga tagatud nõue: Välja makstud: Kokku: 418 600 3.
4. Teise järgu nõuded ja väljamaksed: Teises järgus võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud. Võlausaldaja: Nõude suurus: XX X Kokku: 384 726,61 Võlausaldajal jääb raha saamata: 780 470,89 780 470,89
5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Kogu pankrotivarasse arvatud vara on müüdud ja muid laekumisi ei ole ette näha.
6. Maksejõuetuse põhjused ja halduri arvamus pankrotiga seotud võimaliku kuriteo tunnuste olemasolu kohta: Maksejõuetuse põhjustest kujunes halduril arvamus juba ajutise halduri aruande koostamisel ja selleks oli mitme asjaolu koostoime, sealhulgas üldise majanduslangusega kaasnenud kinnisvara väärtuse langus, võlgniku abikaasa ootamatu surm ja sellega kaasnenud võlgniku stress ning teadmatus ja kogenematus ärivaldkonnas. Võlgnikul ja temaga seotud äriühingutel puudusid rahalised vahendid, mistõttu katkesid kõik äriprojektid (kinnisvaraarendused) ja muutus võimatuks täita lepingujärgseid kohustusi võlausaldajate ees, sh sooritada graafikujärgseid laenumakseid. Võlgnik muutus maksejõuetuks
7. aasta lõpuks. 3 Pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga

§ 28mõttes.

1. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel: Tagasivõitmishagisid ja kuriteoteadet esitatud ei ole. Haldur viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud, suhtles ja pidas aktiivset kirjavahetust võlausaldajatega ja võlgnikuga, vastas võlgniku paljudele päringutele, abistas võlgnikku suhetes kohtuga, võlausaldajatega ja linnavalitsuse allasutustega, korraldas pankrotivara arvestust, korraldas vara kordusenampakkumised ja müügi, hoiustas võlgniku rahalised vahendid Swedbanki arvelduskontol, avaldas nõuetekohased teadaanded Ametlikes Teadaannetes, koostas vormikohase jaotusettepaneku ja lõpparuande, jne.
2. Lõpparuande kinnitamise taotlus: Pankrotihaldur palub kohtul kinnitada lõpparuanne ja pankrotimenetluse kulud 33 873,39 eurot (millest halduri tasu moodustab 21 276 eurot), lõpetada pankrotimenetlus

§ 163alusel ja vabastada Andres Tootsman pankrotihalduri ülesannetest.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 162 lg 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui 1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks.

§ 157

p 5 järgi lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Tutvunud OS pankrotimenetluse lõpparuandega ja selle lisadega asub kohus seisukohale, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele.

Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Haldur on edastanud lõpparuande tutvumiseks pankrotitoimkonnale. 28.06.2012 on pankrotitoimkonna liikmed kirjalikult kinnitanud nõustumist lõpparuandes märgituga, sh halduri tasuga 21 276 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 7 021,08 eurot ning menetluskuludega summas 33 873,39 eurot. Haldur on teate lõpparuandega tutvumise ja vastuväite esitamise võimaluse kohta avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et OS pankrotimenetluse lõpparuanne kuulub kinnitamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele lõpparuande kinnitamisega. Kohus nõustub lõpparuandes toodud pankrotihalduri hinnanguga, mille kohaselt ei ole OS maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. OS pankrotimenetluses on tunnustatud nõuete osas jäänud järgmistel võlausaldajatel raha saamata: Swedbank AS 142 313,98 eurot, ALG Liisingu AS 190 941,99 eurot, OÜ 4 Kinnisvarainvest 96 692,89 eurot, Maksu- ja Tolliamet 529,28 eurot, OÜ Aldera Invest 2 224,97 eurot, Nordea Pank Finland Plc 282 672,29 eurot, Tallinna Äripanga AS 56 626,83 eurot, AS DnB Nord Liising 8 468,66 eurot. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud nõuetele vastuväite esitanud, seega on käesolev kohtumäärus kooskõlas

§-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvestatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Käesolevas menetluses on halduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud 419 166,84 eurot, millest lähtuvalt taotleb pankrotihaldur tasu määramist summas 21 276 eurot (lisandub sotsiaalmaks 7 021,08 eurot). Pankrotitoimkond on nõustunud halduri tasuga nimetatud suuruses, võlgnik ega võlausaldajad halduri tasule vastu vaielnud ei ole. Kohus leiab, et halduri taotlus tasu määramiseks summas 21 276 eurot (lisandub sotsiaalmaks 7 021,08 eurot) on mõistlik, vastavuses pankrotimenetluses halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Summa vastab

§-s 651 sätestatud piirmääradele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata pankrotihaldur Andres Tootsmanile tasu summas 21 276 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 7 021,08 eurot.

§ 66

lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 33 873,39 eurot (sh tasutud riigilõivud 270,65 eurot, elatis võlgnikule 1740 eurot, 2012.a maamaks EMTA-le 640,66 eurot, halduri bürookulud 6 kuud (a´200 eurot kuus, kuni märts 2012) 1 200 eurot, ajutise halduri tasu 1 725 eurot ja taotletav halduri tasu 28 289,08 eurot). Kohus on menetluse käigus juba eelnevalt pidanud põhjendatuks ja Harju Maakohtu määrustega 27.02.2012, 11.06.2012 ja 14.09.2011 kinnitanud võlgnikule määratud elatise 1 740 eurot ja ajutise halduri tasu 1 725 eurot (kokku 3 465 eurot), mistõttu kohus teistkordselt nimetatud kulusid ei kinnita. Halduri tasu määrab kohus lõpparuande kinnitamisel, mistõttu ka tasu ja sellelt arvestatav sotsiaalmaks (kokku 28 289,08 eurot) kulude hulgas teistkordselt kinnitamisele ei kuulu. Kohus leiab, et ülejäänud käesoleva pankrotimenetluse kestel halduri poolt tehtud kulutused rahandusministeeriumile tasutud riigilõiv 270,65 eurot,
2. a maamaks EMTA-le 640,66 eurot ja halduri bürookulud 1 200 eurot, kokku summas 2 111,31 eurot, on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kinnitamisele.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Andres Tootsman OS pankrotihalduri kohustustest.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 170

lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. 5

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.

§ 172

lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

§ 172

lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 6 järgi pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. 31.08.2011 on füüsilisest isikust võlgnik OS esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku avaldusele haldur ega võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Võlgnik töötab, alates käesoleva aasta maikuust laekub OÜ-lt AI võlgniku kasutuses olevale Swedbank AS-i arvelduskontole nr 221054955689 töötasuna 321 eurot kuus. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankS § 171 lg 2 kohaselt välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, mistõttu kohus leiab, et OS avaldus füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Vastavalt

§ 172

lg 1 nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb pankrotiseaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. OS võlausaldajate 15.12.2011 üldkoosolek on teinud kohtule

§ 172

lg 1 kohase ettepaneku nimetada OS kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks RK (isikukood XXX). Pankrotihaldur toetab RK määramist OS usaldusisikuks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlausaldajate 15.12.2012 üldkoosoleku ettepanekul tuleb nimetada OS kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks RK (isikukood XXX).

§ 172

lg 2 järgi usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

§ 172

lg 5 järgi mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.

§ 173

kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 6

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Meelis Eerik kohtunik 7