) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üürivõlgnevus 862,79 eurot ja kõrvalkulude võlgnevus 78,56 eurot.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üürilepingu punkti 2.1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma üürivõlgnevuselt viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse esitamise seisuga viivist 941,37 eurot (määraga 0,5 % päevas). Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise 0,35 % päevas kuni kohustuse täitmiseni. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja taotlenud viivise vähendamist, kuna see on liiga suur ning kostja ise on ajutiselt maksejõuetu.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § 162 sätestatule.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit oma halva majandusliku olukorra kohta. Sellest tulenevalt puudub ka alus viivise vähendamiseks alla põhivõla suuruse. Samas leiab kohus, et võlausaldaja peab põhjendama põhivõlast suuremat viivisenõuet, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et põhivõla tasumisega viivitamine on tekitanud 2 temale kahju, mis ületab põhivõlga. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhinõuet ületava viivise (sealhulgas hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise) kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 941,35 eurot. Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 1882,70 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud 441,60 eurot ning riigilõivu 191,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 80 % ulatuses, s.o 506,66 eurot. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.