← Eesti

2-11-41561/9

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-41561 Otsuse kuupäev

  1. juuni 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi HK´i ja HK´i hagi KK´i vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Hagi hind Abielu lahutuse nõudes 1595 eurot ja elatusraha nõudes 1 305 eurot Hageja I : HK (isikukood XXX, elukoht XXX); Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja II: HK (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II seaduslik esindaja: HK Kostja: KK (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX) Asja läbivaatamise kuupäev
  2. juuni 2012 Istungil osalenud isikud Hageja I ja hageja II esindaja HK Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lahutada HK´i ja KK´i abielu, milline Perekonnaseisuametis XXX, kanne nr XXX. on registreeritud Tallinna
  5. Välja mõista KK´ilt elatusraha poja HK´i kasuks igakuiselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud ½ kuupalga alammääras alates 01.juulist 2012 kuni HK´i 18 aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Käesoleval ajal moodustab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ½ kuupalga alammäärast 145 eurot. Elatusraha kanda HK´i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbankis.
  6. Abielu lahutuse nõude osas jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda. Elatise nõude osas kannab menetluskulud täies ulatuses kostja KK. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Poolte abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX. Poolte abielust on sündinud poega HK XXX. Poolte abielusuhted lõppesid 2008 aastal. Suhete katkemise üheks oluliseks põhjuseks on kostjal puuduv töö ja sissetulekud, mis on pingestanud abikaasade vahelisi suhteid, kuna kogu perekonna ülalpidamise koormus on olnud ainuisikuliselt hagejal. Kostja ei ole viimase kolme aasta jooksul teinud mingisuguseid omapoolseid pingutusi olukorra muutmiseks. Hageja I leiab, et käesolevaks ajaks on abielulised suhted pöördumatult lõppenud ning suhete taastamine ei ole võimalik. Hageja I perekonnanime muuta ei soovi. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja ka viimase kolme aasta jooksul panustanud lapse ülalpidamisse, rikkudes selliselt perekonnaseaduse §-st 96 tulenevat kohustust. Hageja II palub kostjalt välja mõsta elatis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ½ kuupalga alammäära ulatuses alates abielu lahutamisele järgnevast kuust. Kostja arvamus Kostja kohtuistungile ei ilmunud, asja arutamisest oli teadlik. Kostjale on kohtukutse edastatud kohtutäituri kaudu 06.06.
  7. Kostja ei ole esitanud ka omapoolseid kirjalikke vastuväiteid hagiavaldusele. Kohtu järeldused Kohus, kuulanud ära hageja I seletuse ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseadus § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
  8. lõike järgi eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja I seletuse kohaselt on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Poolte kooselu on katkenud 2008 aastast. Kuna hageja ei soovi peresuhteid taastada, kostja aga ei ole abielu lahutamise avaldusele vastuväiteid esitanud, millest saab järeldada, et ta nõustub avaldusega, siis on alust arvata, et pooled abielusuhteid ei taasta ning nende abielu tuleb lahutada. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2012 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 290 eurot ning sellest tulenev miinimum elatusraha 145 eurot. Hageja soovib välja mõista elatis seaduses ettenähtud miinimumsuuruses, mistõttu ei pea kohus vajalikuks täiendavalt käsitleda lapse mõistlikke vajadusi ega kulutuste suurust nende vajaduste rahuldamiseks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta abielu lahutamise nõudes kummagi poole menetluskulud tema enda kanda ja elatise nõudes kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.