Obsah (6)

§ 638§ 635§ 82§ 637§ 636§ 643

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TÄIENDAV OTSUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Täinedava otsuse tegemise 15. juuni 2012. a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni aeg ja

ette ei näe. Hageja loeb

§ 638alusel valmis töö kostja poolt vastu võetuks.

2

1. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnetava summa 28 000.00 krooni ning viivised 25 200.00 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Vastates kostja seisukohtadele tõi hageja oma 01.11.2010.a kohtule esitatud menetlusdokumendis välja, et ta ei nõustu kostja väidetega. Hageja märkis, et Elektriohutuseseaduse
3. peatüki järgi on „pädev ametiisik riikliku järelevalve teostaja Tehnilise Järelevalve Ametist või Tööinspektsioonist, kellele annab tegutsemisvolitused peadirektor. Elektritöid tegev FIE I K ei ole üheaegselt ettevõtja ja „pädev ametiisik“ ja seda ei saa ka eeldada lähtudes lepingust või seadusest.
4. Kostja pani oma volitatud esindajaks objektile VVlepingu punkti 10.2 kohaselt ning kirjutas lepingu viimasele lehele volitatud esindaja meiliaadressi XXX. E-kirjad saadeti hageja poolt digitaalselt allkirjastatult antud aadressile teema all: XXX, ehitusobjekti aadress. Lepingu punkt 5.2.
5. kohaselt oli kostja kohustatud vastu võtma akti ja arve teostatud tööde kohta. Kostja vastuväited
6. Kostja hagi ei tunnista, peab seda alusetuks ning palub jätta rahuldamata. Kostja väidete kohaselt on vaidlusaluste elektritööde eest tasu saamise eelduseks, et need on tehtud ja vastu võetud elektriohutusseaduse kohaselt pädeva ametiisiku poolt. Hageja seda tõendanud ei ole, mistõttu ei ole tal õigust nõuda väidetavalt tehtud tööde eest tasu. Kellegi „eeleka“ poolt saadetud e-kirju kostja saanud ei ole.
7. EOS § 22 kohaselt võib elektrimõõtmisi teha akrediteeritud või mõõteseaduse kohaselt erialaselt pädevaks hinnatud labor, mis on majandustegevuse registris mõõte- ja testmislaborina registreeritud. Akrediteerimine peab toimuma vastavalt standardile EVSEN-ISO
8. Akrediteerimist ja tunnustamist teostab Eesti Akrediteerimiskeskus. FIE I K Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeringuid ja MTR'i registreeringut elektrimõõtmiste tegemiseks ei ole. Kui hagejal tekkisid tööde tegemisel väidetavad takistused, tuli ka neist kostjale kirjalikult teatada. Seda hageja ei teinud. Hageja poolt on täitmata ka EOS § 19 punkt 2 nõue, mille kohaselt elektritöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist veenduma mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektriseadme või -paigaldise dokumentatsiooni alusel, et elektriseade või -paigaldis või tehtud elektritöö vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning seda kirjalikult kinnitama. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentide nimekirjas selline deklaratsioon puudub. Kohtu põhjendused
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 448 lg 4¹ sätestab, et kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. TsMS § 448 lg 5 sätestab, et täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Seega on käesolev täiendav otsus täiendatava Harju Maakohtu 18.04.2012.a otsuse osa.
10. Kohus leiab antud asjas tõendeid kogumis hinnates, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
11. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. 3 Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
12. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 14.09.2009.a alltöövõtulepingu elektritööde teostamiseks XXX korterelamus. Lepingu objektiks oli vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingule ja UGOÜ poolt koostatud projektile ning selle alusel tehtud hinnapakkumisele elektripaigaldise renoveerimine. Vastavalt lepingu punktile 5.2.4 oli kostja kohustuseks varustada hagejat kogu vajamineva materjaliga. Hageja on FIE ja elektritööde ettevõtja registreeringuga nr 10890207 ning omab vastavat tegevusluba. Vastavalt lepingule oli tööde teostamise algus 14.09.2009 ja tööd pidid olema lõpetatud 12.10.
13. Tööde maksumus oli 30 000 krooni koos käibemaksuga. Nimetatud asjaolude üle poolte vahel vaidlus puudub ja kohus loeb need tuvastatuks.
14. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja teostas elektritöid XXX korterelamus kuni
15. oktoober 2009, lahkus objektilt ja hiljem tagasi enam ei tulnud. Poolte vahel on vaidlus selle üle kas töövõtulepingu esemeks olevad tööd on hageja poolt lõpetatud ning kas kostja st tellija poolt vastu võetud/saab lugeda vastuvõetuks ja kas hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
16. Selleks, et võtta seisukoht kas hageja nõue lepingujärgse tasu väljamõistmiseks kostjalt kuulub rahuldamisele, tuleb kohtul kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule. Kuna töövõtulepingust tulenevad kohustused on üksteise suhtes vastastikuses suhtes, kontrollib kohus kas hageja lepingust tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks, sest kostja on esitanud hageja tasunõudele sellekohase vastuväite põhjendades, et tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole lepingus kokkulepitud töid lõpetanud ning hageja poolt teostatud tööd ei ole vastu võetud Elektriohutusseaduse kohaselt pädeva ametiisiku poolt.
17. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on

§ 635

lg 1 kohaselt töö (valmis) tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Hageja esitas nõude lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõudes Võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 ja § 637 lg 3 alusel. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (

§ 82

lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. 18. Kohus on seisukohal, et töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on üldjuhul

§ 637

lg 3 kohaselt töö valmimine.

§ 637lg 4 sätestab sellest erandi, s.o.

et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637

lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või töö loetakse vastuvõetuks (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 26).

§ 636

lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

§ 638

järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.

§ 643

järgi lasub majandus-ja kutsetegevuses tegutseval töövõtulepingu tellijal kohustus vaadata või lasta töö viivitamatult üle vaadata. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

§ 637

lg 4 ja § 638 kohaselt on töö eest tasu väljamõistmise aluseks töö tegemise tuvastamine, töö vastuvõtmise tuvastamine või töö vastuvõtmisest alusetu keeldumine. Neid asjaolusid peab tõendama hageja. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-1-1-08 ka Riigikohus. 4 19.

§ 638

esimese lause järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja pool antud mõistliku tähtaja jooksul. Vaidluses töö üleandmise üle peab töövõtja tõendama, et ta on töö teinud ja võimaldanud kokkulepitud viisil tellijale töö vastuvõtmise. Töö aktiga tellijale esitamise ajast muutub töövõtja üleandmise kohustus tellija vastuvõtmise kohustuseks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingu punkti nr 5.1.8 kohaselt töövõtja on kohustatud esitama valmis tööd ja täitedokumentatsiooni (kvalifikatsiooni tunnistused, tootepassid, katsetuste protokollid, kaetud tööde aktid, mõõtmisjoonistused jms) vastuvõtmiseks tellijale ja vastavatele ametkondadele ning punkti 5.19 kohaselt on töövõtja kohustus teostatud tööd üle anda tellijale koos üleandmisvastuvõtmisaktiga (edaspidi akt). Lepingu punkti 5.2.3. kohaselt tellija kohustub vastu võtma töövõtjalt akti ja arve teostatud tööde ning maksumuse kohta. Aktiga nõustumisel kirjutama sellele alla või mittenõustumisel esitama töövõtjale pretensiooni 5 tööpäeva jooksu peale akti saamist, millega mittenõustumisel määravad osapooled ekspertiisi, mis teostatakse mõlema osapoole juuresolekul ja vormistatakse kirjalikult. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et poolte vahel sõlmitud leping nägi ette tööde üleandmise üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja tööde üleandmise eelduseks on hageja poolt valmis tööde ja täitedokumentatsiooni (kvalifikatsiooni tunnistused, tootepassid, katsetuste protokollid, kaetud tööde aktid, mõõtmisjoonistused jms) vastuvõtmiseks esitamine kostjale ja vastavatele ametkondadele. Seega peab hageja tõendama selleks, et tema tasunõue oleks sissenõutav

§ 637lg 4 ja lepingu punkt 5.2.3.

kohaselt, et hageja poolt teostatud tööd on kostja poolt vastuvõetud.

1. Hageja väidete kohaselt soovis ta töid
2. novembril 2009 kostjale üle anda vastavalt lepingu punktile 5.2.3 saates oma meili aadressilt XXX kostja meili aadressile XXX akti ja arve tööde maksumuse kohta. Hageja väidete kohaselt oli ta eelnevalt
3. novembril 2009 saatnud meili aadressilt XXX kostja meili aadressile XXX täidedokumentatsiooni valmis tööde kohta. Kostja väidab, et ta kellegi „eeleka“ poolt saadetud kirju saanud ei ole. Istungil on VVkinnitanud, et e-post aadress XXX kuulub temale, kuid tal on postkast seadistatud selliselt, et kui sinna tuleva võõrad e-kirjad, siis need lähevad prügikasti. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus esmalt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07 on leidnud, et kui saatja edastab teate e-postiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse. Kuna kostja eitab
4. novmebril 2009 hageja poolt e-kirjaga meili teel aadressile XXX saadetud täitedokumentatsiooni ja
5. novembril 2009 hageja poolt e-kirjaga meili aadressile XXX saadetud tööde vastuvõtmise akti ja arve kättesaamist, siis on hageja kohustuseks seda tõendada. Hageja seda tõendanud ei ole, mistõttu kohus asub seiskohale, et hageja poolt täitedokumentatsiooni kostjale
6. novembril 2009 saadetud e-kirjaga ning tööde üleandmine kostjale
7. novembril
8. aastal hageja poolt saadetud e-kirjaga ei ole tõendamist leidnud.
9. Hagiavalduse kohaselt on hageja 24.11.2009 saatnud uuesti kogu täitedokumentatsiooni, akti ja arve tähitud kirjaga kostjale. AS Eesti Post poolt väljastatud teate kohaselt on TGOÜ-le aadressile XXX saadetud tähitud kiri tagastatud hoiutähtaja möödumise tõttu (I kd tlk 60). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuivõrd kostjale saadetud tähitud kiri tuli tagasi, st. kostja jättis tööd üle vaatamata, akti ja arve vastu võtmata, siis sellest tulenevalt saaks lugeda 5 tööd kostja poolt

§ 638alusel vastu võetuks.

Ainuüksi see, et kostja ei ole hageja poolt saadetud tähitud kirja kätte vastu võtnud, milles on väidetavalt hageja poolt teostatud elektritööde kohta koostatud mõõteprotokollid, joonised ja kaetud tööde aktid, ei anna alust lugeda hageja poolt teostatud tööd kostja poolt

§ 638alusel vastu võetuks.

1. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole hageja poolt
2. novembril 2009 esitatud arve nr 138 aluseks
3. novembril 2009 XXXtööde lõpetamise aktis märgitud töid vastu võtnud, siis on võimalik, et tööd saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks

§ 638teise lause kohaselt.

Selleks tuleb tuvastada, et hageja on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud kostjale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja ning kostja on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Nimetatud asjaolude tõendamiskoormis on hagejal. See tähendab, et hageja peab töövõtjana

§ 638

teise lause järgi tõendama, et hageja poolt on lepingujärgsed tööd valmis tehtud ja kostja keeldus alusetult tööd vastu.

1. Hageja ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingu punkt 2.
2. kohaselt on lepingu objektiks alljärgnevate (vastavalt UGOÜ tööprojektile) tööde teostamine:
3. kaabeldus,
4. jaotuskeskused (PJK, KK, KK),
5. Maandus ja potentsiaaliühtlustus,
6. Valgustus,
7. Installatsiooniseadmed,
8. Vana kaabelduse demontaaž,
9. Täitedokumentatsioon (mõõtmine, hindamine). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja teostas lepingujärgseid töid XXX korterelamus kuni
10. oktoobrini
11. Hageja väidab, et tema poolt on teostatud
12. novembril 2009 koostatud XXX tööde lõpetamise aktis märgitud tööd ning tööd jäi hageja poolt täies mahus lõpetamata seoses materjalide puudumisega. Kostja väidab, et hageja lahkus pärast
13. oktoobrit XXX objektilt ja kostja pidi ise need tööd lõpuni viima. Ka hageja ise on kinnitanud, et töö jäi lepingu järgi täies mahus lõpetamata. Asja materjalidest nähtuvalt pärast hageja poolt objektilt lahkumist elektritööde tegemine XXX korterelamus jätkus. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja TP ütluste kohaselt läks tema XXX objektile töid kiirendama. Hakati läbi kaablite inimestele voolu andma, I lõikas juhtmed läbi. Esimesel päeval suhtles tunnistaja hagejaga, aga järgmisel päeva hageja enam ei tulnud. Kui tunnistaja sinna läks oli demontaaž sooritatud, juhtmeid olid läbi lõigatud ja inimestel ei olnud elektrit. Valmis oli nii palju, et suvalistesse korteritesse oli elekter antud, näiteks korteri magamistoa pistikusse või laelühtrisse, mitte üheski korteris ei olnud 100% elektrit. Juhtmed olid kilpides läbi lõigatud ja olid jäetud markeerimata. Taasühendamine võttis meeletu aja, et iga korteris taastada voolu. Esimesel päeval tunnistaja suhtles hagejaga, et nad teeksid koos ja hageja näitaks, mida tegema hakatakse, järgmisel päeval nad enam ei kohtunud ning tunnistaja kohtus veel kord hagejaga kui viimane viis oma tööriistad ära objektilt (II kd tlk 14). Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja JV ütluste kohaselt I K paigaldas liikumisandurite süsteemi ja kaableid, peakilbini ei jõutud, tööd valmis ei saanud (II kd tl 200). Korterelamu XXX kaetud tööde aktidega on tõendatud, et veel 19.10.2009 on jätkunud elektritööde teostamine XXX korterelamus (II kd tl 75). Tunnistaja TP ütlustega loeb kohus tõendatuks, et
14. oktoobriks 2009 ei olnud hageja poolt alltöövõtulepingu punkti 2.
15. leping objektiks olevad tööd lõpule viidud ja pärast hageja lahkumist XXX objektilt elektritööde tegemine jätkus. Asjaolu, et hageja poolt teostatavad tööd valmis ei saanud on tõendatud ka tunnistaja JV ütlustega ja XXX kohta 19.10.2009 koostatud kaetud tööde aktidega.
16. Hageja on kohtule esitanud hageja poolt allkirjastatud
17. novembril 2009 kuupäeva kandva XXX tööde lõpetamise akti (I kd tlk 88). Nimetatud akt on koosatud hageja poolt 3 nädalat pärast XXX objektilt lahkumist. Kohus leiab, et hageja poolt ühepoolselt allkirjastatud
18. novembri 2009 kuupäeva kandev XXX tööde lõpetamise akt (I kd tl 88), samuti OEM poolt TGOÜ-le esitatud arved (I kd tl 166-189), mõõteprotokollid (II kd tlk 77-83), hulgaliselt elektrikilpidest ja hagejast endast tehtud fotod ei tõenda seda, et hageja poolt XXX tööde lõpetamise aktis märgitud tööd olid hageja poolt tegelikult ka valmis tehtud. Hageja poolt esitatud mõõteprotokollidele ei ole märgitud, kus need nimetatud hageja poolt väidetavalt tehtud mõõtmised on aset leidnud ning hageja poolt tehtud fotodest ei ole võimalik tuvastada, 6 et need fotod oleksid tehtud XXX asuval objektil. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja TP ütlustest nähtub, et töid hageja objektil ei lõpetanud ning osaliselt tegid need tööd teised kostja poolt palgatud töömehed (I kd 14-15). Samuti ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks kostjale tema poolt tehtud tööd vastuvõtmiseks pakkunud. Selle asemel, et tööd objektil lõpetada, hageja hoopis lahkus objektilt
19. oktoobril
20. Hageja on küll väitnud, et ta saatis 12.11.2009 kostjale e-posti teel XXX tööde lõpetamise akti, kuid kostja on selle saamisele vastu vaielnud ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kunagi hageja poolt kostjale saadetud e-kirjad kätte saanud.
21. Hageja on väitnud, et peale teist töönädalat algasid probleemid KÜ XXX esindajaga PL, kes kuidagi ei aidanud töö projektijärgsele valmimisele kaasa. Näiteks pidi hageja üles monteerima teistsuguse koridoride ja keldrivalgustuse, mis seadmete ja kaablite arvult oli 2 korda suurem. Samuti oli probleem selles, et projekti järgi pidi olema peakilbi projekt, aga KÜ XXX esindaja PL soovis peakilbi vahetust. Hageja küll väidab, et ta teavitas tekkinud probleemidest VV, kuid asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjat teavitanud tööde tegemisel väidetavalt tekkinud takistustest, millest tulenevalt on kohtu hinnangul hageja väited tekkinud probleemidest ja sellest kostja informeerimisest paljasõnalised ja tõendamata. Juhul kui hagejal ei olnud võimalik jätkata temast tulenevate asjaolude tõttu tööde teostamist, siis oleks hageja pidanud vormistama kirjaliku tööde peatamise akti, ühegi akti aga hageja poolt vormistatud ei ole. Kohus ei nõustu hageja väitega, et töö jäi lepingulises mahus lõpetamata, sest VV lükkas hageja tööprotsessist kõrvale. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja TP ütlustest nähtuvalt
22. oktoobril 2009 ootas kostja hagejat kahe elektrikuga, et asi kiiremini nõutud tulemuseni viia, kuid hageja ise ei ilmunud enam järgmistel päevadel XXX objektile kohale. Seega hageja ise ei ole näidanud üles soovi lepingujärgsete tööde lõpetamiseks.
23. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et elektritööde tegemine ei saa olla tõendatud saatelehtedega, fotodega, joonistega, ja meilidega, lepingute projektidega ja tunnistajate ütlustega. Seda, kas elektritööd on nõuetekohaselt tehtud saab tõendada tööde vastuvõtmisega Elektriohutusseaduse kohaselt pädeva ametiisiku poolt. Käesoleval juhul on täitmata Elektriohutusseaduse § 19 punktist 2 tulenev nõue, mille kohaselt elektriöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist veenduma mõõtmis-ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektriseadme või –paigaldise dokumentatsiooni alusel, et elektriseade või -paigaldis või tehtud elektritöö vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning seda kirjalikult kinnitama. Hageja kostjale nimetatud deklaratsiooni esitanud ei ole. Kuivõrd hageja ei ole nimetatud deklaratsiooni esitanud, siis ei ole olnud võimalik Elektriohutusseadusest tulenevale pädevale ametiisikule esitada hageja poolt väidetavalt teostatuid elektritöid kontrollimiseks. XXX korterelamu elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni nr 12-10 on esitatud Elektritööde Ettevõttele „Aia“ kontrollimiseks elektripaigaldise ehitaja vastutava elektritööde juhi VV poolt 03.11.2009, mitte hageja poolt (II kd 173).
24. Teiseks eelduseks, et lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks

§ 638

teise lause kohaselt on tööde vastuvõtmise pakkumine hageja poolt ja selleks kostjale mõistliku tähtaja andmine. Lisaks sellele, et hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingus kokku lepitud tööd oleks valmis tehtud hageja poolt, ei ole hageja ka tõendanud, et hageja oleks andnud kostjale mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks. 28. Kuna tõendamist on leidnud, et hageja poolt ei olnud lepinguga kokku lepitud tööd valmis tehtud, tõendamist ei ole leidnud, et hageja oleks tööde vastuvõtmist kostjalt nõudnud ja selleks mingi tähtaja määranud, siis ei ole alust lugeda kostjat tööde vastuvõtmisest alusetult keeldunuks ja kostja tööd vastu võtnuks

§ 638alusel.

7

1. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude kostja vastu lepingujärgse tasu väljamõistmiseks, puudub alus kostjalt hageja kasuks ka viivise väljamõistmiseks. Tõendid, mida kohus ei arvesta
2. Tõendeid, mida kohus kohtuotsuses ei analüüsinud, peab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel asjas tähtsust mitteomavateks ja jätab need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulud.
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi rahuldamisele ei kuulu, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Marget Henriksen kohtunik 8