KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2861 Haldusasi MTÜ Liivimaa Lihaveis kaebus Eesti-Läti programm 20072013 Seirekomitee otsuse, millega jäeti MTÜ Liivimaa Lihaveis projekti struktuuritoetuse taotlus rahuldamata, tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks taotluse uueks läbivaatamiseks ja seadusega kooskõlas oleva haldusotsuse vastuvõtmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26. novembri 2010. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MTÜ Liivimaa Lihaveis määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja MTÜ Liivimaa Lihaveis, esindaja v. adv abi Irina Nossova Vastustaja Eesti-Läti programmi 2007-2013 Seirekomitee, esindajad v. adv-d Siret Siilbek ja Ain Alvin RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 26. novembri 2010. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD 1. MTÜ Liivimaa Lihaveis esitas Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Läti Vabariigi Regionaalarengu ja Kohalike Omavalitsuste Ministeeriumi poolt Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil koostatud rakenduskava Eesti-Läti programm 2007-2013 (rakenduskava) raames taotluse projekti „To create a new product and brand which is produced from quality beef animals raised on the most diversified grasslands of Estonia and Latvia“ (projekt) rahastamiseks. 2. Ühise Tehnilise Sekretariaadi (rakenduskava täitmiseks loodud struktuuriüksus) 7. juuli 2010. a kirjaga nr 1.2.-2.9/10/12920 teatati MTÜ-le Liivimaa Lihaveis, et tema taotlus ei leidnud rakenduskava projektide finantseerimise jaoks valimise ning nende elluviimise jälgimise eest vastutava Seirekomitee heakskiitu. 3. MTÜ Liivimaa Lihaveis esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Seirekomitee otsus tema taotluse mitterahuldamise kohta tühistada ning teha Seirekomiteele ettekirjutus MTÜ Liivimaa Lihaveis projekti taotluse uueks läbivaatamiseks ja seadusega kooskõlas oleva haldusotsuse vastuvõtmiseks. Kaebuse kohaselt on Seirekomitee vaidlustatud otsuse näol tegemist haldusaktiga. Otsus ei ole õiguspärane, sest haldusorgan on eksinud kaalutlusreeglite vastu, otsus on vastuolus kehtiva õiguse ja õiguse üldpõhimõtetega, haldusmenetluse läbiviimisel on eksitud menetlusnormide vastu ja haldusakti vorminõudeid on oluliselt rikutud. 4. Tartu Halduskohtu 26. novembri 2010. a määrusega tagastati MTÜ Liivimaa Lihaveis kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Määruse kohaselt kehtestab perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (StS) § 34 lg 1 rakenduskava raames struktuuritoetuste taotluste menetlemisel rakendusasutuse või -üksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Kaebusest ei nähtu, et MTÜ Liivimaa Lihaveis oleks asjas eelnevalt läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. MTÜ Liivimaa Lihaveis esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on ekslikult leidnud, et vaidlusaluses asjas kohaldub StS § 34 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. STS lg 1 p-i 3 alusel ei rakendu StS § 34 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus antud asjas ja halduskohus oleks pidanud kaebuse menetlusse võtma. 6. Seirekomitee vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta järgmiste põhjendustega:
- a)Halduskohus on asunud õigele seisukohale, et kaebus kuulub kaebajale tagastamisele. Samas kuulub kaebus tagastamisele ka HMKS § 11 lg 3¹ p 5 alusel. Kaebusega on vaidlustatud otsust, mis ei ole halduskohtus vaidlustatav ja millele MTÜ-l Liivimaa Lihaveis puudub kaebeõigus. Seetõttu tuleb olenemata määruses toodud põhjendustest kaebus lugeda ilmselgelt perspektiivituks.
- b)Vaidlustatud otsus ei ole haldusakt ega kuulu vaidlustamisele halduskohtus. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade alusel toetuste andmisel toimuvale menetlusele ei kohaldata haldusmenetluse sätteid. Vaidlustatud otsuse teinud Seirekomitee ei ole käsitletav haldusorganina. Seirekomitee puhul on tegemist rahvusvahelise, isikute liikmelisusel põhineva komiteega, millel ei ole haldusorgani tunnuseid. Vaid asjaolust, et Seirekomitee moodustamise näevad ette Euroopa Liidu õigusaktid, ei saa teha järeldust, et tegemist on haldusorganiga.
- c)Isegi juhul, kui vaidlustatud otsust saaks käsitleda haldusaktina, on tegemist halduse siseaktiga ning MTÜ-l Liivimaa Lihaveis puudub sellele kaebeõigus. Seirekomitee otsus 2 iseseisvalt ei tekita, lõpeta ega muuda haldusväliste subjektide õigusi ja kohustusi. Halduse siseakti vaidlustamine on võimalik vaid erandlikel asjaoludel. Antud asjas ei ole neid erandlikke asjaolusid esile toodud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid määruskaebuse seisukohale, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust ettenägev StS § 34. Seda põhjusel, et StS § 1 lg 3 sätestab järgmist: „Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 3 lõike 2 punktis c nimetatud Euroopa territoriaalse koostöö (edaspidi Euroopa territoriaalne koostöö) eesmärgi rakenduskavade alusel struktuuritoetuse andmisel ja kasutamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 2, § 3 lõikes 4, §-des 5 ja 14, § 21 lõikes 1, §-s 22, § 25 lõigetes 1, 2, 4, 5, 7 ja 8, §-s 26, § 27 lõigetes 1–5, §s 28, § 30 lõigetes 2 ja 3, § 31 lõikes 1, lõike 2 punktides 1–5 ja lõikes 4, §-des 32 ja 33 ning 8. peatükis sätestatut.“ Halduskohtu määruses ega vastustaja vastuses ei ole eitatud seda, et käesoleval juhul ongi tegemist nimetatud EL-i määruse artikli 3 lõike 2 p-s c mainitud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil antava toetuse menetlemisega. Seega tuleb käesolevas vaidluses struktuuritoetuste seaduse sätetest kohaldada üksnes StS § 1 lg-s 3 nimetatud norme. StS §-i 34, mis sätestab kohustusliku vaidemenetluse, nende sätete hulgas nimetatud ei ole. Seetõttu nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et StS § 1 lg 3 välistab käesoleva vaidluse puhul kohustusliku vaidemenetluse ning seega on halduskohtu määrus ekslik ja kuulub tühistamisele. 8. Ehkki vastustaja ei ole sisuliselt vastu vaielnud kohustusliku vaidemenetluse mittekohaldatavusele, on ta määruskaebemenetluses esitanud seisukohad, kus leiab, et kaebus on esitatud kohtualluvuselt valele kohtule, ja et vaidlustatud otsus ei ole haldusakt ning ei ole halduskohtus vaidlustatav. Nende seisukohtadega seoses märgib ringkonnakohus, et tegemist on alles määruskaebemenetluses esitatud väidetega, mille suhtes ei ole oma seisukohta võtnud halduskohus. Seega ei ole need väited vaidlustatud määruse õiguspärasuse seisukohalt asjassepuutuvad, kuna halduskohtu määruses sellistele seisukohtadele ei tugineta. Kaebuse tagastamise aluseks oli üksnes HKMS § 11 lg 31 p-s 1 sätestatu – et läbitud ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seetõttu ei saa ringkonnakohus Eesti kohtusüsteemi kolmeastmelisuse põhimõtet arvestades hakata esimese astme kohtuna hindama vastustaja poolt määruskaebemenetluses toodud argumente kohtualluvuse ning vaidlusaluse otsuse vaidlustamise lubatavuse kohta. Need väited jäävad ringkonnakohtus tähelepanuta. Vastustajal on võimalik tugineda neile seisukohtadele menetluse jätkamisel esimese astme kohtus. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene