Asjaolud 10.11.2009 esitas AS Harju Maakohtule füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse, milles sisaldus avaldus füüsilisest isikust võlgniku vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 17.12.2009 määrusega kuulutas pankrotihalduriks Veli Kraavi. kohus oma välja AS´i pankroti ning nimetas 20.01.2010 määrusega kinnitas Harju Maakohus AS´i võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse, millega jäeti pankrotitoimkond moodustamata. 02.01.2012 määrusega määras kohus AS´i pankrotihaldur Veli Kraavile halduri esialgse tasu summas 5000 eurot, millele lisandus käibemaks 1000 eurot. 13.02.2012 määrusega kinnitas kohus AS´i pankrotimenetluses jaotusettepaneku. Pankrotihaldur Veli Kraavi on esitanud kohtule AS´i pankrotimenetluse lõpparuande 15.03.2012 koos lisadega ning 09.04.2012 taotluse lõpparuande kinnitamiseks ja pankrotimenetluse lõpetamiseks, haldurile tasu määramiseks, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja võlgniku kohustamiseks usaldusisiku kohustusi täitma. Teade lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 16.03.2012. Lõpparuanne on edastatud võlgnikule ja võlausaldaja esindajale 09.04.2012. Pankrotimenetluse lõpparuande kohaselt: 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta 2 1.1. Korteriomandi asukohaga XXX müügihind 78 587,00 eurot, sellest menetlusaegsed kommunaalmaksed kokku summas 5 321,00 eurot, müügi netolaekumine 73 266,00 eurot. 1.2. Korteriomandi asukohaga XXX müügihind 47 704,00 eurot, sellest menetlusaegsed kommunaalmaksed kokku summas 4 164,00 eurot, müügi netolaekumine 43 540,00 eurot. Kokku moodustab korteriomandite müügihind 126 291,00 eurot, millest kommunaalmaksete võlgnevuseks on 9 485,00 eurot, müügi netolaekumiseks on seega 116 806,00 eurot. 2. Andmed
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta 2.1 Vara välistamise nõuetest tulenevad väljamaksed puuduvad. 2.2 Pankrotimenetluse kuludeks on ajutise halduri tasu summas 958,68 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 316,47 eurot ning ajutise halduri kasuks välja mõistetud vajalikud kulutused summas 48,90 eurot. Samuti on pankrotimenetluse kuluks pankrotihalduri poolt büroole taotletav tasu kogusummas 11 557,35 eurot, millele lisandub käibemaks summas 2 311,47 eurot. Tasu kuulub osaliselt tasaarvestamisele halduri büroole määratud esialgse tasuga summas 5 000,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1 000,00 eurot. 2.2.Massikohustused vastavalt
lg 1 p 3 moodustavad kogu menetluse vältel kokku 9 485,00 eurot, mis moodustub sisuliselt võlgniku kahe korteriomandi kommunaalkuludest perioodil detsember 2009 – detsember
Pankrotimenetluse kuluks on pankrotihalduri poolt taotletav tasu summas 11 557,35 eurot, millele lisandub käibemaks summas 2 311,47 eurot. Tasu kuulub osaliselt tasaarvestamisele halduri büroole määratud esialgse tasuga summas 5000,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1000,00 eurot. Haldurile teadaolevalt on võlgnik esitanud kohtule 09.11.2009 pankrotiavalduses ka kohustustest vabastamise menetluse avalduse, milles võlgnik AS kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma
Tulenevalt
otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel.
lg-le 1 vastavalt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati AS’ile usaldusisiku määramine toimus 14.03.2012.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kuna usaldusisiku määramine toob kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik AS ei ole võimeline täiendavalt kandma, on võlgnik teinud ettepaneku täita ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul on kolm võlausaldajat: AS Parex banka Eesti filiaal, KÜ XXX ja S AS, kellele tuleb võlgnikul edaspidi vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas väljamakseid teha. Kuna võlgnikul puudub isik, kes sooviks tasuta usaldusisiku kohuseid täita on haldur seisukohal, et käesolevat olukorda silmas pidades on põhjendatud võlgniku ettepanek jääda ise usaldusisiku kohustusi täitma.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Halduri poolt on selgitatud võlgnikule vajadust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, et oleks täidetud
Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
palub haldur kinnitada AS´i (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus, määrata pankrotihaldur Veli 4 Kraavi´le halduri tasu summas 11 557,35 eurot, millele lisandub käibemaks summas 2 311,47 eurot, kusjuures halduri tasu kuulub osaliselt tasaarvestamisele halduri esialgse tasuga 5 000,00 eurot, millele lisandub käibemaks 1 000,00 eurot ja algatada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustades võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldaja vastuväide: 10.04.2012 on võlausaldaja AS Parex banka esitanud kohtule vastuväite AS pankrotimenetluses koostatud lõpparuandele. Vastuväite esitaja on seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud haldurile alammäärast suurema tasu määramine, kuna halduri tööks on olnud üksnes pankrotivarasse kuulunud kahe korteriomandi müümine avalikel enampakkumistel. Muud vara võlgnikul ei ole, puudusid vaidlused nõuete tunnustamise üle, samuti ei ole haldur esitanud pankrotimenetluse raames tagasivõitmise hagisid või osalenud muus kohtuvaidluses. Võttes arvesse halduri töö iseloomu ja keerukust, on võlausaldaja seisukohal, et antud juhul ei ole kindlasti põhjendatud halduri tasu määramine alammäärast suuremas osas. Võlausaldajas hinnangul peaks kohus määrama halduri tasuks maksimaalselt 7% pankrotivarast. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks.
p 5 järgi lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg-te 4 ja 5 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotimenetluses on pankrotivara müüdud ja raha jaotiste alusel välja makstud, mistõttu kooskõlas
lg 1 p-ga 2 on haldur esitanud pankrotimenetluse lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Kohus, tutvunud AS´i pankrotimenetluse lõpparuandega, leiab, et see vastab
Lõpparuandest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Pankrotivara on müüdud ja raha jaotiste alusel välja makstud. Haldur on teate lõpparuandega tutvumise ja vastuväite esitamise võimaluse kohta avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 5 Pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusena kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga, vaid võlgniku poolt täiesti ebarealistlike laenukohustuste võtmine kinnisvarabuumi kõrghetkel. Kohus nõustub pankrotihalduri kui oma eriala eksperdi seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuse osas ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Tulenevalt
on käesolev määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. Pankrotihalduri tasu määramine
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras.
lg 51 kohaselt võib kohus määrata haldurile
lg 1 nimetatud alammäärast suurema tasu.
lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 3 kohaselt esialgne tasu tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Halduri tegevuse tulemusel on pankrotivarasse laekunud 78 587 eurot ja 47 704 eurot, kokku 126 291 eurot. Haldur taotleb kohtult halduri tasu määramist summas 11 557,35 eurot, millele lisandub käibemaks 2 311,47 eurot. AS´i pankrotimenetluse lõpparuandele esitas vastuväite võlausaldaja AS Parex banka, asudes seisukohale, et võttes arvesse halduri töö iseloomu ja keerukust ei ole antud juhul põhjendatud haldurile tasu määramine alammäärast suuremas osas. Võlausaldaja hinnangul peaks kohus määrama halduri tasuks maksimaalselt 7% pankrotivarast. Kohus leiab, et vastuväide ei ole põhjendatud, kuivõrd haldur on menetluse kestel läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud tavapärased menetlustoimingud, müünud kaks pandisesemeks olnud korterit korduvate enampakkumiste tulemusel ning taotleb tasu määramist alammäärast väiksemas summas.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes.
¹ lg 1 kohaselt, halduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud 64 001 euro korral on tasu alammäär 7 861 eurot. Kui pankrotivarasse laekunud summa ületab 64 001 eurot kuid jääb vahemikku 64 001-128 000 eurot, arvestatakse laekunud summale vastav halduri tasu alammäär järgmiselt – laekumiselt kuni 64 001 eurot on miinimummäär 7 861 eurot, millele lisandub
¹ lg 1 kohane protsent pankrotivara suuruse alumist piiri (käesoleval juhul 64 001 eurot) ületavalt osalt. Seega on halduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud 126 291 euro (78 587 + 47 704) korral halduri tasu alammäär laekumiselt kuni 64 001 eurot summas 7 861 eurot, millele lisandub 7% pankrotivara suuruse alumist piiri (64 001 eurot) ületavalt osalt, so 62 290 eurolt (126 291 – 64 001= 62 290) summas 62 290 x 7% = 4 360,30 eurot. Seega on halduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud 126 291 eurolt 6 arvestatuna halduri tasu alammäär 12 221,30 eurot. Summale lisandub käibemaks 20% summas 2 444, 26 eurot. AS´i pankrotihalduri AS´i pankrotihaldur taotleb tasu määramist seaduses sätestatud alammäärast vähem, summas 11 557,35 eurot, millele lisandub käibemaks 2 311,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramiseks on halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi arvestades mõistlik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. Pankrotihalduri tasuks tuleb määrata 11 557,35 eurot, millele lisandub käibemaks 2 311,47 eurot. Tasu kuulub osaliselt tasaarvestamisele haldurile 12.01.2012 kohtumäärusega määratud esialgse tasuga 5 000 eurot, millele lisandub käibemaks 1 000 eurot. Pankrotihalduri vabastamine
lg 3 järgi pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Veli Kraavi tuleb vabastada AS´i pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
172 lg 6 järgi kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 6 järgi pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 4 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. 7 Kohus tuvastas, et 10.11.2009 on võlgnik koos pankrotiavaldusega esitanud nõuetekohase avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, milles ta on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. Lõpparuandest ja tsiviilasja toimikus olevatest tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võttes arvesse, et usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid lisakulutusi mida võlgnik ei ole võimeline tasuma, on võlausaldajate 14.03.2012 üldkoosolek teinud kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku AS’i (isikukood XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi tema kohustustest vabastamise menetluses. Vastuväiteid võlgniku usaldusisikuks määramise ettepanekule kohtule esitatud ei ole. Pankrotihaldur on 09.04.2012 taotluses asunud seisukohale, et ettepanek kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma, on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et avaldus füüsilisest isikust võlgniku AS’i kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis
Tuginedes võlausaldajate 14.03.2012 üldkoosoleku otsusele ja pankrotihalduri 09.04.2012 taotluses väljendatud seisukohale kohus leiab, et üldkoosolek ning haldur on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, mistõttu kohus nõustub võlausaldajate 14.03.2012 üldkoosoleku ettepanekuga. Kohus leiab, et AS´i kohustustest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kontrollib, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kuivõrd antud määrusega kinnitas kohus lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse, tuleb AS´i avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks anda tsiviilkantseleisse, registreerimiseks iseseisva avaldusena. Lukiina Vismann kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.