← Eesti

2-11-58488/8

2-11-58488 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11. juuli 2012, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-

§ 9lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kehtivat Ts

ÜS § 157 lg-t 1 enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kuna TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega, tuleb TsÜS § 157 lg-s 1 (redaktsioon alates 05.04.2011) sätestatud 10-aastast aegumise tähtaega arvestada alates 06.07.1999, mil otsus anti kohtutäiturile täitmiseks. Seega on Toomas Tarna suhtes läbi viidava täitemenetluse aluseks olev Viljandi Maakohtu 16.06.1999 otsus kriminaalasjas nr 1-182-99 aegunud. Ebaseaduslik on jätkata täitemenetlust aegunud täitedokumendi alusel.

  1. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on kohane meede aegunud täitedokumendi alusel menetluse lõpetamiseks.
  2. Hageja palub järgmist: tunnistada aegunuks Viljandi Maakohtu 16.06.1999 otsus kriminaalasjas nr 1-182-99; tunnistada lubamatuks Toomas Tarna suhtes läbiviidav täitemenetlus nr 171/2002/1490 täitedokumendi aegumise tõttu; jätta menetluskulud kostja kanda (tlk 2-5, 43-45, 51-53). KOSTJA VASTUS
  3. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata ja rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. TMS § 221 ei ole õiguslik alus aegumisega täitemenetluse lõpetamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine ei ole põhjendatud, sest täitemenetluse seadustik võimaldab hagejal kohtuväliselt enda õigusi kaitsta. Hageja suhtes ei ole täitmisele pööratud olematut nõuet, seega ei ole tegemist materiaalõigusliku vaidlusega poolte vahel. Lisaks tuleb hagimenetluse kaudu aegumise kohaldamisel sissenõudjal tasuda ka menetluskulud, mis on ilmselgelt põhjendamatu ja ülemäärane. Täitemenetluse seadustiku kohases menetluses on võlgnik ise aktiivne, võib vaidlustada kohtutäituri otsuse ja sissenõudjale ei kaasne lisakulusid.
  4. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt algas aegumine täitedokumendi täitmiseks esitamisega, s.o 06.07.
  5. 01.03.2011 oli sellest möödunud 11 aastat 7 kuud ja 22 päeva. 2/5 Kuna enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg ei lõpeks varem, kui praegu kehtiva TsÜS § 157 lg 1 I lauses nimetatud tähtaeg, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.03.
  6. Selline tõlgendusviis lähtub PS §st 10, millest tuleneb õiguskindluse põhimõte. Õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Igaüks peab saama kaitsta oma õigusi vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Aegumistähtaja lühendamise eesmärk on võlgnike soodsamasse olukorda seadmine, kuid sellega ei tohi sissenõudjaid seada olukorda, kus seaduse jõustumise järel on nende nõuded aegunud. Soodsamasse olukorda seadmine kehtib ka Toomas Tarna puhul. Eelmise redaktsiooni järgi oleks nõue aegunud 2029, kehtiva redaktsiooni kohaselt aegub nõue 2021 ehk kaheksa aastat varem (tlk 34-35). KOHTU SEISUKOHT
  7. Viljandi Maakohus mõistis 16.06.1999 otsusega kriminaalasjas nr 1-182-99 välja solidaarselt Toomas Tarnalt ja Kalle Tüürilt Keskkonnainspektsiooni Viljandi osakonna kasuks 184 571,50 krooni, otsus jõustus 29.06.1999 (tlk 17-19).
  8. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et otsus esitati Viljandi Maakohtu täitevosakonnale täitmiseks 06.07.1999, kohtutäitur Janek Pooli menetluses on täiteasi nr 171/2002/1490 Toomas Tarna suhtes alates 12.04.2001, nõude jääk on 11 157,05 eurot (tlk 2, 22).
  9. Hageja palub tunnistada Viljandi Maakohtu 16.06.1999 otsuse kriminaalasjas nr 1-182-99 aegunuks ning Toomas Tarna suhtes läbiviidava täitemenetluse nr 171/2002/1490 täitedokumendi aegumise tõttu lubamatuks (tlk 2-5). Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata / rahuldamata (tlk 34-35).
  10. Keskkonnainspektsiooni põhimääruse § 1 lg 1 I lause kohaselt on Keskkonnainspektsioon Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Keskkonnainspektsiooni põhimääruse § 1 lg 2 kohaselt esindab inspektsioon oma ülesannete täitmisel riiki. Seega on käesolevas tsiviilasjas kostjaks Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu.
  11. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni.
  12. Käesoleval ajal kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS

(2002)) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
  1. Kohus ei nõustu kostjaga, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole kohane õiguskaitse vahend, kui võlgnik leiab, et kohtulahendist tulenev nõue on aegunud ning täitemenetlus tuleks lõpetada. Riigikohus asus 28.04.2010 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-31-10 (p 19) seisukohale, et täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks ning see on võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. Seega on hageja esitanud õigesti hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegumise tõttu. Aegumine ei lõpeta nõuet, kuid annab võlgnikule kestva vastuväite täitmisest 3/5 keeldumiseks. Tegemist on materiaalõigusliku vastuväitega. Riigikohus kinnitas 23.03.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-29-05 (p 14), et aegumistähtajad on materiaalõiguslikud.
  2. Seoses hageja nõude sõnastusega peab kohus vajalikuks märkida, et aeguda saab nõue, mitte kohtuotsus.
  3. Kostja nõude näol on tegemist enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõudega võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (

) § 9 lg 1 tähenduses. Seega tuleb kõigepealt kindlaks teha, kuidas mõjusid kostja nõudele 01.07.2002 toimunud muudatused. 16.

§ 9

lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

  1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
  2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
  3. juulit
  4. 17.

§ 9

lg 2 näeb ette, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne

  1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  2. juulist
  3. 18.

§ 9lg 3 näeb ette, et kui enne 1.

juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt

§ 9lg-le 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. 19. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS

(1994)§ 123 lg 1 kohaselt oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algas kohtuotsuse jõustumisest. TsÜS
(1994)§ 123 lg 2 nägi ette, et täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg katkes ning algas uuesti täitemenetluse peatumisel sissenõudja süül. Kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega aegumistähtaja hulka ei arvata. 20. 01.07.2002 jõustus uus TsÜS
(2002), mille § 157 lg 1 (redaktsioon kuni 04.04.2011) nägi ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. TsÜS
(2002)§ 159 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. 21. Viljandi Maakohtu otsus jõustus 29.06.1999, seega algas sellest ajast

§ 9lg 1 II lause ja TsÜS

(1994)§ 123 lg 1 II aluse aegumistähtaja kulg. Täitemenetlus hageja vastu algatati 06.07.1999 ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et see oleks peatunud sissenõudja süül. Seega oli kostja nõude aegumine

§ 9lg 1 II lause, TsÜS

(1994)§ 123 lg 2 alusel perioodil 06.07.1999-30.06.2002 katkenud.

§ 9lg 1 ja TsÜS

(2002)§ 159 lg 1 alusel algas aegumine uuesti 01.07.
  2. Kuna enne 01.07.2002 kehtinud seaduse (TsÜS
(1994)§ 123 lg 1) kohaselt oli aegumistähtaeg lühem, kui alates 01.07.2002 kehtinud seaduse (TsÜS
(2002)§ 157 lg 1 (redaktsioon kuni 04.04.2011) kohaselt, ei ole tegemist

§ 9

lg-tes 2 ja 3 kirjeldatud juhtumitega ning

§ 9lg 1 I lausest tulenevalt tuli kostja nõudele kohaldada TsÜS

(2002)§ 157 lg-s 1 (redaktsioon kuni 04.04.2011) sätestatud 30 aasta pikkust aegumistähtaega. Kuni 04.04.2011 kehtinud seaduse järgi aegunuks kostja nõue hageja vastu seega 2032. 4/5 23. 05.04.2011 jõustus TsÜS
(2002)§ 157 lg 1 muudatus, mille järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Samuti täiendati alates 05.04.2011

§-i 9 4. lõikega.

§ 9lg 4 I lause kohaselt kohaldatakse Ts

ÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele.

§ 9lg 4 II lause näeb ette, et kui enne 01.03.2011 kehtinud Ts

ÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui

§ 9lg 4 I lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud Ts

ÜS § 157 lg-t

  2. Rakendussätetes ei ole reguleeritud, mis ajast tuleks alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohast lühemat aegumistähtaega arvestada. Kohus nõustub kostjaga, et aegumistähtaja lühendamisega ei tohi sissenõudjat seada olukorda, kus seaduse jõustumise järel on nõue aegunud või aegub ootamatult kiiresti.
  3. Riigikohus leidis 20.05.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-52-09 (p 19), et

§ 9

lg-t 1 tuleb analoogia alusel kohaldada ka juhul, kui võlaõigusseadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust või rahvusvahelise eraõiguse seadust muudetakse nõuete aegumist puudutavas osas pärast 1. juulit 2002. Kohus on seisukohal, et ka antud olukorras tuleb kohaldada analoogia alusel ka

§ 9lg-t 2. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS

(2002)§ 157 lg 1 kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui varasema TsÜS
(2002)§ 157 lg 1 kohaselt. Analoogia alusel

§ 9

lg-ga 2 tuleb alates 05.04.2011 kehtivat 10 aasta pikkust aegumistähtaega arvestada alates

  1. a ning seega aegub kostja nõue alles
  2. a.
  3. Kohus viitab ka Riigikohtu 25.02.2009 lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-149-08, milles käsitleti samuti aegumise katkemise ja tähtaja uuesti kulgema hakkamise asjaolusid. Nimelt märgib Riigikohus punktis 11 järgmist: „Kuna praegusel juhul nimetas hageja
  4. detsembri
  5. a avalduses kostjat II ja III kui isikuid, kellelt ta nõuab kahju hüvitamist, siis tuleb TsÜS § 121 lg 1 p 1 järgi lugeda nende kostjate suhtes hagi aegumine katkenuks alates
  6. detsembrist
  7. [---]

§ 9

lg 1 teise lause järgi kohaldatakse aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele enne

  1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
  2. juulit
  3. Kostjate II ja III vastu esitatud hagi aegumise tähtaeg hakkas TsÜS § 121 lg-te 2 ja 3 järgi uuesti kulgema
  4. oktoobrist 2006, kui jõustus Harju Maakohtu kohtumäärus kriminaalasja lõpetamise kohta.“
  5. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja Viljandi Maakohtu 16.06.1999 otsusest kriminaalasjas nr 1-182-99 hageja vastu tulenev nõue aegunud ning täiteasjas nr 171/2002/1490 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudub õiguslik alus.
  6. TsMS § 162 lg-te 1-3 alusel ning hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5/5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.