← Eesti

3-10-60/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-60 Haldusasi Viktor Lutsenko kaebus Eesti Advokatuuri juhatuse 01.12.2009 otsuse peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. veebruari 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viktor Lutsenko määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  3. veebruari 2010 määrus muutmata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  4. 27.10.2009 esitas Viktor Lutsenko Eesti Advokatuurile kaebuse advokaatide A.K. ja S.M. tegevuse peale. 21.12.2009 saatis Eesti Advokatuur kaebajale kirja, mille kohaselt juhatus arutas 01.12.2009 kaebust ning leidis, et advokaatide tegevuses ei esine distsiplinaarsüüteo tunnuseid ning otsustas mitte teha aukohtule ettepanekut aukohtu-menetluse algatamiseks.
  5. 08.01.2010 saabus Tartu Halduskohtule V. Lutsenko kaebus ja hiljem selle täiendused, milles kaebaja palub kohtul tühistada Eesti Advokatuuri juhatuse 01.12.2009 otsus, teostada uurimine ja tunnistada A.K. ja S.M. süüdi kohustuste mittetäitmises ning tunnistada advokaatide toimingud õigusvastasteks. Advokaatide tegevus tõi kaebuse kohaselt kriminaalasja nr 1-09-261 menetlemisel kaasa ebaõige kohtuotsuse ehk kaebaja süüdimõistmise ja kui advokaatide tegevus tunnistatakse õigusvastaseks, on võimalik saavutada kriminaalasjas nr 1-09-261 tehtud otsuse tühistamine ja arutada kriminaalasja uuesti.
  6. Tartu Halduskohus tagastas 01.02.2010 määrusega V. Lutsenko kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt saab kaebaja kaebuses märgitud eesmärgist järeldada, et taotletakse Eesti Advokatuuri juhatuse 01.12.2009 otsuse tühistamist. Haldusorgani, kelleks antud juhul on Eesti Advokatuuri juhatus, haldusaktide peale esitatud kaebuste tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel on õigustatud, kui haldusakt ilmselgelt ei riku kaebaja õigusi. V. Lutsenko kaebuse kohaselt tõi advokaatide S.M. ja A.K. tegevus kaasa ebaõige otsuse kriminaalasjas ja tema süüdimõistmise. Halduskohus ei saa käesoleva asja raames võtta seisukohta, kas advokaatide tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte. Halduskohus ei saa sekkuda advokatuuri autonoomiasse ega asuda hindama advokaadi kutsetegevust. Advokatuuri juhatuse poolt ettepaneku mittetegemine aukohtumenetluse algatamiseks advokaatide suhtes ei riku V. Lutsenko õigusi ega piira tema vabadusi. Advokaatide S.M. ja A.K. tegevuses distsiplinaarsüüteo tuvastamisest või mittetuvastamisest ei tulene V. Lutsenkole ühtegi täiendavat õigust ega kohustust. Aukohtu võimalik otsus ei mõjuta kuidagi juba varem kriminaalasjas jõustunud kohtuotsust. Kaebajal ei ole võimalik advokatuuri juhatuse otsuse vaidlustamisega oma väidetavaid õigusi kaitsta. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  7. V. Lutsenko esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 01.
  8. 2010 määruse. Määruskaebuse kohaselt oleks juhul, kui advokaatide kolleegium oleks uurimise läbi viinud, tuvastatud advokaatide oma ülesannete rikkumine S.M. ja A.K. poolt. Meetmete rakendamisest ei oldud aga huvitatud, kuulati ära ainult advokaatide seisukohad ja kaebaja jäeti valetajaks. Samuti ei palutud esitada neid tõendeid, millele kaebaja tugines. Kui kaebaja esitatud tõendeid kontrollida, siis on näha, et kaebaja õigusi rikuti ja see toob kaasa otsuse tühistamise kriminaalasjas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 01.02.2010 määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  10. Halduskohus on vaidlustatud määruse tegemisel kohaldanud HKMS § 11 lg 31 p 5, mille alusel tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Sarnast sätet – HKMS § 23 lg 3 p 1 – tõlgendades on Riigikohtu halduskolleegium
  11. oktoobri
  12. a lahendis nr 3-3-1-42-07 leidnud, et sätte peamiseks eesmärgiks on vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Viidatud sätteid tõlgendades on Riigikohtu halduskolleegium ka selgitanud, et kohus saab kaebuse tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi või piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  13. mai
  14. a määrus nr 3-3-1-9-08). 2
  15. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal puudub subjektiivne õigus, mida ta saaks käesoleva kaebusega kaitsta. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik küll aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda ning AdvS § 4 lg 5 kohaselt võib huvitatud isik advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada ka kaebuse halduskohtule, kuid sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata ja et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab kaebajale anda õigussuhetes mingi eelise. Advokatuuri juhatuse poolt aukohtule aukohtumenetluse algatamiseks ettepaneku tegemata jätmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Samuti ei sõltu advokaatide distsiplinaarvastutusele võtmisest või võtmata jätmisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine. V. Lutsenko kaebusest ja määruskaebusest nähtuvalt soovib kaebaja, et tühistataks Eesti Advokatuuri juhatuse 01.12.2009 otsus ja tunnistataks A.K. ja S.M. toimingud õigusvastasteks. Kaebuse kohaselt oleksid advokatuuri juhatuse otsuse tühistamine ja advokaatide tegevuse uus uurimine ning nende tegevuse õigusvastaseks tunnistamine uuteks asjaoludeks, mis annaksid võimaluse kriminaalasjas nr 1-09-261 uue arutamise läbiviimiseks ja uue otsuse tegemiseks. Kohtulahendite infosüsteemi (KIS) andmetel on Tartu Maakohtu otsus kaebaja süüdimõistmise kohta KarS §-de 118 p 1 ja 117 lg 1 järgi jõustunud, kuna Riigikohus ei andnud kaebaja kaitsjate poolt esitatud kassatsioonkaebusele menetlusluba. Teistmisavalduse esitamise alused on toodud KrMS §-s
  16. Vaidlustatud haldusakti tühistamine ega ka advokaatide tegevuse uus uurimine või nende tegevuse õigusvastasuse tuvastamine advokatuuri vastavate organite poolt ei ole KrMS § 366 järgi selliseks aluseks, mis annaks võimaluse teistmisavalduse esitamiseks kriminaalasjas nr 1-09-
  17. Seega puudub kaebajal käesolevas asjas subjektiivne õigus, mida saaks haldusakti tühistamise kaebusega kaitsta, mistõttu ei saaks ka kaebuses toodud väidete õigsust eeldades esitatud kaebust ilmselt rahuldada. Einar Vene Agu Timmi 3 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.