← Eesti

2-08-84511/7

Obsah (12)§ 415§ 416§ 142§ 444§ 407§ 173§ 162§ 1741§ 138§ 178§ 317§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 21.august 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 tegemise aeg ja koht Tsiviilasj

§ 415

). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused

§ 444

lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus peab vajalikuks õigusliku põhjendusena märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult – teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.06.2012. Menetlusdokumendid loetakse RL. toimetatuks 30 päeva möödumisel teate avaldamisest, s.o 25.07.2012.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt võib hageja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. A. S. E. L. I. esitas

§ 407

lg 1 nimetatud taotluse 18.06.2012 koos taotlusega kostjale menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude 2

(5)loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Osundatud paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §-st 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 402 on krediidilepingu näol , millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, tegemist tarbijakrediidilepinguga. 3. OÜ Laenukeskus ja kostja vahel 08.11.2007. a sõlminud lepingu nr.10-11 tingimusi võib pidada tüüptingimusteks VÕS § 35 lõike 1 mõttes. Tulenevalt

§-dest 438 lg 1 ja 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et OÜ Laenukeskus ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punkt 6 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,75 % suuruse viivise määra osas (273,75 % aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lõikes 1 toodud viivise seadusjärgne määr. 4. VÕS § 94 lg 1 järgne viivis oli perioodil 01.07.2007- 30.06.2008 4% + 7% ehk 11% aastas; perioodil 01.07.2008-31.12.2008 2,5% + 7% ehk 9,5% aastas. Kostja oli laenu esimese osa makse, millest põhiosa moodustas 1374 krooni, tagastamisega ajavahemikul 09.12.2007-08.02.2008 viivituses 61 päeva. Seadusjärgne viivis antud ajavahemikul oli 0,030 % päevas, seega viivis moodustab 25,14 krooni (1374 x 0,030% x 61). Laenu teise osa makse, millest põhiosa moodustas 1648 krooni, tagastamisega ajavahemikul 08.01.2008-08.02.2008 oli kostja viivituses 31 päeva. Seadusjärgne viivis antud ajavahemikul oli 0,030 % päevas, seega viivis moodustab 15,33 krooni (1648 x 0,030% x 31). 3

(5)Kogu laenusumma – 5000 krooni tagastamisega alates 08.02.2008 kuni hagi esitamiseni 10.12.2008 oli kostja viivituses kokku 305 päeva. Seadusjärgne viivis ajavahemikul 09.02.2008-30.06.2008 oli 0,030 % päevas, seega moodustab nimetatud perioodi viivis 214,50 krooni (5000 x 0,030% x 142) ning ajavahemikul 01.07.2008-10.12.2008 oli 0,026 % päevas, seega moodustab nimetatud perioodi viivis 211,90 krooni (5000 x 0,026% x 163). Kokku tuleb seadusjärgse viivisena kostjalt hageja kasuks välja mõista 466,87 krooni.
  1. Intressinõude osas on kohus seisukohal, et õiguslikult põhjendatud on intressi nõudmine kuni lepingu tähtaja (laenu tagastamise tähtaeg) lõppemiseni, s.o. 08.02.
  2. Riigikohus on 05.11.2008.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-89-08 märkinud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Seega võttes aluseks kokkulepitud intressimäära – 20 % kuus, ning arvestades, et kostja ei ole hagejale laenu– 5000 krooni tagastanud ega nimetatud summalt intressi tasunud, tuleb intressina ajavahemiku 09.12.2007-08.02.2008 välja mõista 3000 krooni.
  3. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue, summas 530 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuna tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Riigikohus on oma 14.01.2009 otsuse nr 3-2-1-120-08 punktis 15 asunud seisukohale, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, märkides, et see tuleneb VÕS § 415 lõikest 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.
  4. Alates 01.01.
  5. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega võlgneb kostja hagejale tagastamata laenusummana 319,56 eurot (5000 krooni), sissenõutavaks muutunud tasumata intressina 191,73 eurot (3000 krooni), viivisena 29,84 eurot (466,87 krooni) ja võla sissenõudmisega seotud kuludena 83,10 eurot (1300 krooni). Menetluskulude jaotus 1.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Arvestades hagi osalist rahuldamata jätmist, jätab kohus menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel poolte kanda võrdsetes osades.

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule taotluse menetluskuluna menetluses tasutud riigilõivude väljamõistmiseks kostjalt. Hagi esitamisel on hageja poolt tasutud riigilõivuna 778 krooni (sealhulgas 28 krooni elektrooniliselt kohtusse saadetud dokumentide väljatrükkimise kulu). Kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise teel on kostja tasunud 6,39 eurot. 4

(5)2.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 138lg 2 on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

Väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud on asja läbivaatamise kulud. Kokku moodustavad hageja poolt kantud menetluskulud 56,11 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 50 % ulatuses, seega 28,06 eurot.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Arvestades asjaolu, et kostjale ei õnnestunud tema rahvastikuregistrisse kantud aadressile hagimaterjale kätte toimetada ning kohtule ei ole teada tema viibimiskoht, pole eeldatavasti võimalik temale kohtulahendit nõuetekohaselt kätte toimetada. Kohtule ja hagejale ei ole teada kostja tegelik elukoht ning kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt toimetab kohus ka käesoleva tagaseljaotsuse kostjale kätte avalikult. Vastavalt

§ 317

lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.