3-11-2856/16

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

1. september 2012, Tartu Haldusasi Kirill Katšani kaebus raadio kuulamise mittevõimaldamise ja eestikeelse asjaajamisega Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
2. jaanuari
3. a määrus Kirill Katšani määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kirill Katšan Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-11-2856 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Kirill Katšan esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles ta väidab, et Viru Vangla ei võimaldanud tal kuulata 3.–
7. augustini 2011 S raadiot, ei teavitanud häiretest, ei kõrvaldanud neid piisavalt kiiresti ega vabandanud tema ees. Lisaks vastab Viru Vangla pöördumistele eesti keeles. Kaebaja leiab, et eelkirjeldatuga rikutakse tema vangistusseaduse § 4’ lg-st 1 ja põhiseaduse §-dest 9, 11, 12, 15, 19, 25 ja 51 tulenevaid õigusi ning palub õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
8. Kohus tagastas
9. jaanuari
10. a määrusega K. Katšani kaebuse. Kohus leidis, et K. Katšani nõudmine on käsitletav mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudena, mis on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-st 1 tulenevalt võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja toetub ainult oma õiguste rikkumisele ega ole seostanud väidetavat kahju otseselt ühegi eelnimetatud rahas hüvitatava mittevaralise kahju juhuga. Tuginemine VangS § 41 lg-le 1 lubab eeldada küll seda, et kaebaja võib lähtuda soovist saada rahalist hüvitist enda inimväärikuse alandamise eest, kuid seejuures ei ole arvestatud asjaoluga, et mitte igasugune ebamugavustunne pole käsitletav kinnipeetava väärikuse alandamisena. Mittevaralise kahju tekkimise saavad vastavad rikkumised kaasa tuua vaid siis, kui väärkohtlemine on piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt teatud minimaalset raskusastet ning selle tagajärg on reaalne. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 1 kohaselt peab vangla küll võimaldama kinnipeetavatele raadiosaadete jälgimise võimaluse, kuid üheski õigusaktis ei ole ära määratud, et seda tuleb teha läbi mingi kindla raadioprogrammi edastamise. Viru Vangla kahjunõude peale koostatud otsustuse väidetel oli juhtunu tehniline rike, mis ei tekkinud vangla süül ning kinnipeetavad said kuulata teiste raadiokanalite saateid. Seega ei saanud K. Katšanile kuidagi tekkida mistahes suuruses rahasumma abil hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju ning seda ka juhul, kui Viru Vangla jättis midagi rikke kõrvaldamisel ka ise tegemata. Kaebaja on tuginenud põhiseaduse (PS) §-le 51, kuid jätnud tähelepanuta keeleseaduse (KeeleS) §-s 10 sätestatu, kus on täpsustatud, et paikkonna all tuleb mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas ning vähemusrahvusest püsielanike osakaal tuleb määratleda lähtuvalt vastava aasta
11. jaanuari seisuga rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Venekeelse asjaajamise nõudmine võimaldab eeldada, et tegemist on vene rahvusest kodanikuga. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavatest andmetest lähtuvalt moodustasid 6 340 vene rahvusest elanikku
12. jaanuari 2011 seisuga 49% selle omavalitsusüksuse 12 934 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei ületa vene rahvusest elanike osakaal Jõhvi valla elanikest poolt ning ühelgi sellest rahvusest isikul ei ole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles. MENELTUSOSALISTE SEISUKOHAD
13. K. Katšan esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
14. jaanuari
15. a määrusele, milles palub selle tühistada ja teha uus määrus asja uuele arutelule saatmata. Kaebuses kordab K. Katšan, et Viru Vangla ei võimaldanud tal kuulata 3.–
16. augustini 2011 S raadiot, ei teavitanud häiretest, ei kõrvaldanud neid piisavalt kiiresti ega vabandanud tema ees. Viru Vangla rikkumine seisneb selles, et seal ei jälgita ja ei kontrollita arvutisüsteeme, mis välistaksid taolised rikked. Samuti leiab kaebaja, et riketest peaks kinnipeetavaid teavitama ja toimunu eest vabandama. Samuti märgib kaebaja, et Viru Vangla esitas talle dokumendid eesti keeles. Kui vastavad dokumendid oleks esitatud vene keeles, oleks kaebaja arvates olnud võimalik kompromissi saavutamine, ent praegusel juhul ei ole võimalik aru saada, kas vastustaja petab kohut või kaebajat, kuna tema väited võivad kaebaja arvates olla ka ekslikud ja õigusvastased. Kaebaja palub Viru Vanglat, et viimane vastaks talle vene keeles ja vabandaks toimunu pärast. Kaebaja märgib, et riivatud on tema PS §-dest 9, 11, 12, 15, 19, 25 ja 51 tulenevaid õigusi. Kaebaja leiab, et paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles.
17. Viru Vangla esitatud vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et K. Katšani kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et määruskaebuses ei sisaldu ühtegi väidet, mis oleks aluseks
18. jaanuari 2012 2 kohtumääruse tühistamiseks. Vastustaja nõustub täielikult kohtumääruses väljatooduga ja ei pea vajalikuks seal kirjapandut vastuses üle korrata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
20. RVastS § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Antud asjas ei nähtu, et esineksid RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud alused, mil isikul on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. S raadio kuulamisel tekkinud kolmepäevane häire ei tähenda süüliselt väärikuse alandamist. Mitte igasugune ebamugavustunne pole käsitatav kinnipeetava väärikuse alandamisena. Viru Vangla on kahjunõude rahuldamata jätmise vaides (tl 14) märkinud, et häired S raadio töös ei olnud Viru Vangla põhjustatud ning ametnike parem töö poleks saanud riket, mis oli tingitud modulaatori rikkest, ära hoida. Tehnilisi rikkeid pole võimalik ette näha ning nende kõrvaldamine võtab vastavalt rikke olulisusest aega. Häired S raadio saadete edastamisel kõrvaldati kolme päeva jooksul, mis on mõistlik aeg. Seega ei viivitanud vangla tekkinud rikke kõrvaldamisega ning alusetu on kaebaja väide, et keegi probleemiga ei tegelenud. VangS § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid, kuid sätte mõttest ei tulene, et vangla peaks kinnipeetavatele tagama kõikide raadioprogrammide kättesaadavuse. Käesolevas asjas nähtub, et seadusest tulenev kohustus võimaldada kaebajal raadiot kuulata oli piisavalt tagatud, sest teised raadiojaamad, mida vanglas on võimalik kuulata, toimisid tõrgeteta.
21. K. Katšan on palunud, et vangla vabandaks toimu pärast. Riigikohtu halduskolleegium on
22. juuni
23. a otsuse nr 3-3-1-10-05 p-s 18 märkinud, et vabandamiseks kohustamise nõuet saab esitada RVastS § 11 lg 1 alusel. Selle sätte kohaldamine eeldab, et kannatanule on tekkinud hüvitamisele kuuluv varaline või mittevaraline kahju. Kui käsitada K. Katšani taotlust RVastS § 11 lg 1 alusel, siis peaks sellise taotluse eesmärgiks olema õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine. Kaebuse kohaselt saaks õigusvastaseks tagajärjeks olla võimaluse puudumine kuulata kolme päeva vältel kaebajale meelepärast raadioprogrammi ja kaebaja mitteteavitamine häire tekkimisest. Vabandamine ei aitaks aga kuidagi kaasa kaebaja poolt märgitud õigusvastase tagajärje kõrvaldamisele.
24. K. Katšan taotles ka eestikeelse asjaajamisega tekitatud kahju hüvitamist. PS § 51 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. KeeleS § 10 lg 1 ls 1 sätestab, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. KeeleS § 11 sätestab, et omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena selle kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada lisaks eesti keelele 3 omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt. Viru Vangla asub Jõhvi vallas, kuid kaebajal pole õigust nõuda, et antud valla piires toimuks asjaajamine vene keeles, sest KeeleS §-st 11 tulenevad nõuded on täitmata. Seega pole Viru Vangla kohustatud suhtlema kinnipeetavaga vene keeles ja talle ka dokumente vene keeles edastama. Madis Ernits Maili Lokk 4 Einar Vene