Hageja on otsustanud seda vähendada 1917.34 euroni. Kuna peale krediidiliinilepingu ülesütlemist ei ole kostja krediidisumma katteks midagi tasunud, siis on hagejal viivisenõue kostja vastu 31.10.2011.a. seisuga 106 652,55 eurot (31955,82 eurot x 0,25% x 1335 päeva), mida hageja on otsustanud vähendada 1917.34 euroni. Hageja ei nõustu kostja vastuses toodud väitega, mille kohaselt hageja ootas pahatahtlikult viivise summa suurendamise eesmärgil nõude esitamisega. Hageja ütles kostjaga sõlmitud krediidiliinilepingu üles 05.03.2008.a. ning andis kostjale tähtaja ühe nädala jooksul alates lepingu ülesütlemisest võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja vaatamata hageja poolt antud tähtajale võlgnevust vabatahtlikult ei tasunud, oli hageja sunnitud 14.11.2008.a. algatama täitemenetluse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtutäituri 23.02.2009.a. teate kohaselt müüdi 11.02.2009.a. toimunud enampakkumisel võlgnevuse katteks kostjale kaasomandina kuulunud kinnistu. Viivise vähendamist taotleval isikul lasub kohustus tõendada, et viivise suurus ei vasta õigustatud isiku õigustatud huvile. Seda ei ole kostja oma vastuses põhjendanud ega tõendanud. Kostja on oma vastuses asunud seisukohale, et hageja nõue on aegunud. Hageja vaidleb kostjale vastu. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Hageja edastas 14.11.2008.a. kohtutäitur Arvi Pink´ile avalduse täitemenetluse algatamiseks ning nõude täitmisele pööramiseks võlgnikele TP ja PP kuuluvale kinnisasjale. Seega, krediidiliinilepingust tuleneva nõude aegumine katkes täitemenetluse algatamisega ning algas uuesti eelnimetatud kuupäevast. Hagiavaldus on kohtule esitatud 31.10.2011.a., s.o vähem kui kolm aastat pärast täitedokumendi täitmiseks esitamist. TÕENDID: krediidiliini leping ja kokkulepe; lepingu üldtingimused; 05.03.2008.a. kiri. Kostja vastuväited Kostja on sisuliselt nõus hagis toodud hagiga põhinõude 1917.34 euro osas. Kostja ei ole nõus hagiga nõutava viivise osas summas 1917.34 eurot ja palub jätta rahuldamata täies ulatuses, alternatiivselt vähemalt vähendada nõutavat summat kooskõlas
Hageja ootas pahatahtlikult viivise summa suurendamise eesmärgil nõude esitamisega s.o. üle kolme aasta. Hageja poolt viidatud hinnakirjas määratud viivis 0,25 % päevas on ebaproportsionaalselt suur. Kostja kannab vanglakaristust, tal puuduvad igasugused sissetulekud ja rahalised vahendid nõutud summa maksmiseks. Esitatud haginõue on aegunud ning kostja palub kohaldada 2
) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest, lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist, lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Vaidlus puudus selles, et pooled sõlmisid 10.10.2007 krediidiliinilepingu nr XXX ning lisaks oli nende vahel 09.10.2007 sõlmitud krediidiliinilepingu nr XXX kokkulepe krediidi väljastamise kohta, et hageja väljastas kostjale krediiti kokku 31955,82 eurot. Vaidlus puudus ka selles, et kostja ei täitnud vaatamata meeldetuletustele ning hoiatusele krediidiliinilepingust tulenevaid kohustusi ja et hageja ütles kohustuste rikkumise tõttu kostjale lepingu üles 05.03.2008.a. vastava kirjaliku ülesütlemisavaldusega. Seega lõppes
p 6 järgi leping ning hageja lepingust tulenevad nõuded kostja vastu muutusid lepingu lõppemise tõttu seega
A. Pingi õiendiga 22.05.2012 on hageja tõendanud, et esitas täitedokumendi vaidlusalusest lepingust tulenevate nõuete sundkorras sissenõudmiseks 18.11.2008, st samal aastal kui hageja ütles lepingu kostjale üle. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja esitas täitedokumendi täitmiseks 3 –aastase hagi aegumise tähtaja sees TsÜS § 146 lg 1 järgi ning seega hakkas vaidlusalusest krediidiliinilepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kulgema TsÜS § 159 lg 1 alusel uuesti kulgema 18.11.2011 ehk täitedokumendi esitamisest. Kuna hagi esitati kohtule 31.10.2011, so vähem kui 3 aastat pärast täitemenetluse täitmiseks esitamist, siis ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud. Kuna kostja ei vaielnud vastu hageja põhinõudele 1917.34 euro, st kostjal on seni märgitud ulatuses lepingust tulenev kohustus hageja ees täitmata, siis rikub kostja lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust
100 tähenduses ja seega on hageja põhinõue tõendatud ja 3
lg 1, §101 lg 12 p1, § 108 lg 1, § 401 lg 1, 396 lg 1, § 399 lg 1 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja seega võla väljamõistmist. Viidatud 1917.34 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palus välja mõista viivised põhivõla ulatuses ja edaspidi viivise protsendina.
lg 8 ja § 162 lg 1 alusel võib kohus vähendada viivist, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades poolte varanduslikku olukorda, lepingu täitmise ulatust kostja poolt ning teise poole huve. Kostja palus viivist vähendada, kuid oma varandusliku olukorra kohta tõendeid, mis võimaldaks viivist vähendada alla põhivõla nõuet, ei ole esitanud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis ei ole üle põhivõla, so antud juhul 1917.34 eurot ei ole ebamõistlikult suur ning seega puudub alus vähendada viivist alla põhivõla. Seega on hageja viivise
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel põhjendatud, kuna kostjal on seni tasumata ülalmainitud võlg ja ta on seega endiselt viivituses ning rikub seega kohustust
Viivis on lepingu p 7.1 järgi 0,25% päevas. Viivise määrale ega arvestusele ei ole kostja vaielnud vastu, seega on viivis 1917.34 eurot põhjendatud ja tõendatud ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kuna hageja soovib ka edaspidi viivist, st protsendina põhivõlast, siis osutuks viivis lõplikult suuremaks kui põhivõlg. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui võlausaldaja nõuab põhivõlast suuremat viivist ja kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ning viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (vt RK otsus 3-2-87-10, 3-2-1-167-10). Vastavalt Ametlike Teadaannete väljavõttele 02.01.2012 ja 02.07.2012 oli
94 lg 1 järgi Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2012 1,00% ja enne 01.07.2012 samuti 1,00%. Seadusjärgne viivis on
ja 2012.a ehk päevas 0,022%. Käesoleval juhul on lepingujärgne viivise määr 0,25% päevas, st suurem kui seadusjärgne määr. Hageja ei ole esile toonud, et tal oleks tekkinud mingi kahju, mis võimaldaks tal nõuda lepingulist viivist põhivõlast suuremas ulatuses. Seega tuleb piirata väljamõistetavat viivist selliselt, et kohus ei mõista kostjalt välja edaspidiselt põhivõlalt viivist protsendina. Eeltoodu tõttu jääb hageja edaspidise viivise väljamõistmise nõue rahuldamata. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kuna hagi on rahuldatud peaaegu täielikult, st välja jäi mõistmata vaid edaspidine viivis. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse asjasa kindlaks kulude suuruse. Hageja on tasunud lõivu hagi esitamisel 383,45 eurot (t lk 11) ja õigusabikulude katteks 95,87 eurot (lk 9 ja 10). Viimane vastab Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 § 1 lg 1, mille kohaselt esindaja tasu piirmäär teiselt poolelt väljamõistmiseks asja hinna puhul kuni 3200 eurot on 1600 eurot. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulude katteks riigilõivu 383,46 eurot ja õigusabikulude katteks 95,87 eurot. Kohus on määrusega otsustanud anda kostjale menetlusabi (õigusabi) ilma kohustuseta see hüvitada (määrus 01.03.2012). Käesoleval hetkel puudub kohtul alus märgitud seisukohta muuta. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus kuni 30.06.2012.a. kehtinud TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 1 917.34 eurot. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.