3-12-484/12

M ÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Maili Lokk

1. september 2012, Tartu 3-12-484 Andrus Siku kaebus Viru Vangla 06.01.
2. a käskkirja nr 6-3/39-D ja 16.02.
3. a vaideotsuse nr 6.-12/21-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29.03.
4. a määrus Andrus Siku määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andrus Sikk Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 29.03.
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Andrus Sikk esitas 29.02.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 06.01.
7. a käskkirja nr 6-3/39-D ja 16.02.
8. a vaideotsuse nr 6.-12/21-1 tühistamist. Koos kaebusega esitas A. Sikk taotluse tema riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
9. Tartu Halduskohtu 29.03.
10. a määrusega jäeti A. Siku taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 31,94 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt ei ületa käesoleva kaebuse riigilõiv (31,94 eurot) kaebaja kahekordset keskmist kuu sissetulekut (XX,XX eurot), mistõttu ei ole kaebaja riigilõivust vabastamine HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi lubatud.
11. A. Sikk esitas 13.04.2012 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 29.03.
12. a määrus tühistada, kuna kaebajal puuduvad vabad vahendid ning varem on kaebaja sel põhjusel vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Halduskohus ei selgitanud, et kaebaja saaks raha kokku hoida ning tasuda riigilõivu vaid ühe nõude eest, kuna käskkirja tühistamisel ei ole ilmtingimata vaja nõuda eraldi vaideotsuse tühistamist. Avalike lahendite hulgast puudub halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu määrus. Halduskohus ei arvestanud asjaoludega, et kaebaja ei saanud 4 kuud ette teada, et tal on vaja hoida raha kohtusse pöördumiseks, kaebaja töötas vanglas vaid perioodil 31.10.201130.01.2012 ning kaebajal puudub töö ja sissetulek. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.03.
14. a määrus tuleb jätta muutmata ja A. Siku määruskaebus rahuldamata.
15. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Nimetatud regulatsiooni jõustumisega on muutunud ka kohtupraktika ning menetlusabi andmisel hinnatakse vaid kaebuse esitamisele eelnenud sissetulekuid (vt Ringkonnakohtu 05.03.
16. a määrus haldusasjas nr 3-11-1214). Isikukonto väljavõttest nähtuv kinnipeetavale vabaks kasutamiseks oleva raha jääk ei oma uue regulatsiooni järgi enam määravat tähendust, samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Seejuures tuleb kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid kui ka ühekordseid laekumisi. A. Siku vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu (29.10.2011-28.02.2012) sissetulek XXX,XX eurot, millest maha arvamisele kuulub XXX,X eurot, sh seaduse alusel tehtavad kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi. Muude kaebaja sellel perioodil tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Seega on kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavaks sissetulekuks kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul XX,XX eurot (XXX,XX-XXX,X), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks XX,XX eurot (XX,XX:4x2). Kaebuse esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi tuli halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 31,94 eurot. Antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esinevad käesoleval juhul asjaolud, mille puhul füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud.
17. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjaolu, et kaebaja on varem vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel põhjendusega, et tema kontol puudub vajalik summa, ei ole käesoleva asja seisukohalt oluline, kuna halduskohus ega ringkonnakohus ei ole seotud mõnes teises asjas avaldatud esimese astme kohtu seisukohaga. Kaebaja on vaidlustanud Viru Vangla 06.01.
18. a käskkirja ja 16.02.
19. a vaideotsuse, mis on seotud 06.12.
20. a toimunud intsidendiga. Kõnealuse intsidendi osas algatati distsiplinaarmenetlus 13.12.
21. Kaebuse halduskohtule esitas kaebaja 29.02.
22. Seega oli kaebaja hiljemalt 2,5 kuud enne kaebuse halduskohtule esitamist teadlik konfliktsituatsioonist ning pidi möönma, et vajalikuks võib osutuda kohtusse pöördumine. 2,5 kuud enne kaebuse 2 esitamist toimus kaebaja kontol veel piisavalt laekumisi, et säästa võimaliku kaebuse esitamiseks. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et ta ei saanud teada kohtusse pöördumise vajadusest 4 kuud varem. Samuti on asjassepuutumatud kaebaja väited, et tal puudub töö ja sissetulek ning tema kontol puuduvad vabad vahendid, kuna kaebajal oli võimalus hoida vahendeid kohtusse pöördumiseks. Halduskohtu selgitamiskohustus hõlmab kaebajale tema menetluslike õiguste tutvustamist, kuid kohus ei ole kohustatud tagama kaebajale soodsaimat finantsolukorda. Kuna kaebajal oli endal olemas teave, et piisab vaid käskkirja tühistamisest, oli tal ühtlasi võimalus tasuda ühe nõude eest ning kohtul oleks seejärel olnud kohustus HKMS § 104 lg 2 ls 3 alusel välja selgitada, millise nõude eest kaebaja soovis riigilõivu tasuda. Vaidlustatud halduskohtu määruse õiguspärasust ei muuda asjaolu, et selles viidatud Riigikohtu lahend ei ole avalikku andmebaasi üles laetud. Kaebajal on võimalik halduskohtu määruses viidatud Riigikohtu lahendiga tutvumiseks esitada teabenõue Riigikohtule. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus põhjendatult jätnud A. Siku kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata. Madis Ernits Einar Vene 3 Maili Lokk