Obsah (14)

§ 416§ 142§ 444§ 407§ 173§ 162§ 176§ 1741§ 138§ 144§ 175§ 272§ 178§ 468

Tsiviilasi nr 2-11-24630 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20.september 2012, Põlva kohtumaja, Võr

) § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (

§ 142lg 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus ja kohtumäärus hagi menetlusse võtmise kohta on kostjale isiklikult kätte toimetatud 04.08.2011.a.(tl 14). Seega on menetlusdokumendid kostjale üle antud nõuetekohaselt. Kohtu poolt antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud. Hageja esindaja esitas tagaseljaotsuse tegemise taotluse kohtule 20.12.2011.a.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 alusel kohaldatakse enne
2. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 329 lg 1 kohaselt peab eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks vastavalt VÕS § 326 üürnik 30 päeva jooksul ülesütlemiseavalduse saamisest esitama taotluse üürikomisjonile või kohtule. Käesoleva juhul kostja seda teinud ei ole. Hageja edastas üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kostjale 28.04.2010, edastatud avalduse kohaselt on hageja üürlepingu erakorraliselt üles öelnud alates 10.05.2010.a.(tl 10). Kostja nimetatud tähtajaks eluruumi ei vabastanud. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse lähtudes AÕS § 80 lõigetest 1 ja
3. Hagiavalduse kohaselt valdab kostja korterit ilma 2/4 õigusliku aluseta, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tema valduses oleva korteri vabastamist. VÕS § 334 kohaselt oli kostja kohustus pärast lepingu lõppemist eluruum hagejale tagastada. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hagi ja mõistab AS-ile H. kuuluva kinnisasja osa - xxxxxxxxxxxx- korteriga elumajas asuva xxxxxxxxxxxx. P. valdusest välja A. S. H. . See tähendab, et kostjal tuleb muuhulgas temale kuuluv vara eluruumist ära toimetada. R. P. korteri valduse vabatahtlikult üleandmisest keeldumise korral kuulub R. P. korterist koos talle kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras väljatõstmisele. Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas 1.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt

§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekirja esitanud 04.06.2012 (tl.19-20). Avaldus koos lisadega on

§ 176lg 1 kohaselt kostjale kätte toimetatud 08.06.2012.a.

, kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on kohtul võimalik

§ 1741lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka R.

P. hüvitatavad A. S. H. . 2. Tulenevalt

§ 138

lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144lg 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu -63,91 eurot väljamõistmist ning õigusabikulude hüvitamist 799,80 euro ulatuses. (tl 19-33). Hagi esitamisel 26.05.2011.a. on tasutud riigilõivu 63,91 eurot (maksekorralduse koopia tl.10 pöördel). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele. Õigusabikulude tõendamiseks on esitatud, A. M. A. Q. S. Firm poolt esitatud arved 21.12.2010 summas 14 519,01 eurot, 31.03.2011 summas 3543,18 eurot, 31.05.2010 summas 5681,75 eurot, 31.12.2011 summas 3952,86 eurot (tl 26,28,30,32), advokaadibüroo tööde kirjeldused (tl.27,29,31,33) ja maksekorraldused A. S. H. arvete tasumise kohta (tl 22,22,24,25). 3. Kohus leiab, et hageja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja M. A. Q. S. L. F. A. .

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 3/4 Avalduse kohaselt on hageja kandnud antud asjas õigusabikulusid summas 799,80 eurot. Riigikohtu 14.09.2006.a. otsuses asjas nr 3-2-1-86-06 (punktis 23) on selgitatud, et seadus ei sätesta, milliseid dokumente võib lugeda kantud kulude tõendamiseks tsiviilkohtumenetluses piisavaks. Seega kehtib dokumentaalsete tõendite kohta üldiselt sätestatu (

§ 272

). Kolleegiumi on leidnud, et kulude tõendatuks lugemine tuleb kohtul hinnata, arvestades kõiki asjaolusid, mh esitatud dokumentide usaldusväärsust. Lisaks kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb kohtul silmas pidada ka

§ 175

lg 4, mille kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (redaktsioon alates 01.01.2011.a.). Nimetatud määruse § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on

§-st 133 lg 1 tulenevalt 35,97 eurot. 4. Seega ületab hageja nõutav lepingulise esindaja kulu – 799, 80 eurot - lubatud piirmäära rohkem kui kahekordselt, mis annab iseenesest aluse kostjalt hageja kasuks väljamõistetava lepingulise esindaja kulu vähendamiseks. Vastavalt õigusnõustamise tööde kirjeldusele (tl.29,31 ja 33) on 2010.a. R.P. asjas hagi koostamisele kulunud 3,5 tundi ning R.P. vindikatsioonihagi kirjutamisele 1,5 tundi, 2011.a. R.P. teemat puudutavate materjalide ülevaatuseks 0,20 tundi, selgituste andmiseks kliendile R.P. asja kohta ning suhtlemiseks kohtuga 0,4 tundi, tagaseljaotsuse taotluse koostamiseks R.P. asjas 1,90 tundi ning R.P. asjas tagaseljaotuse taoltluse tegemiseks ja kohtule edastamiseks 0,4 tundi. Arvestades käesoleva asja mitte eriti suurt keerukust, lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide mitte suurt mahtu ja asja lahendamist kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, leiab kohus, et puudub alus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 lubatud maksimaalmääras. Kohus peab vajalikeks ja põhjendatud lepingulise esindaja kuludeks antud asjas 215 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 278,91 eurot ( 63,91 + 215 ). 5.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4/4