KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1754 Haldusasi AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus kaebus Tallinna Keskkonnaameti 03.07.2012 käskkirja nr 44.1/37 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 08.08.2012 otsuse nr 152-12/128888 osalise tühistamise nõudes
- Võtta vastu AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus loobumine kaebusest ja lõpetada haldusasja nr 3-12-1754 menetlus;
- Mõista AS-ilt Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ühispakkujate menetluskulud välja AS Eesti Energia kasuks kokku summas 850 eurot;
- Jätta Tallinna Keskkonnaameti menetluskulud tema enda kanda;
- Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada AS-le Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus pool kaebuselt tasutud riigilõivust summas 639 eurot ja 11 senti AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus arveldusarvele nr 10220036654012 SEB Pangas;
- Saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele ning Riigi Tugiteenuste Keskusele Käesoleva kohtumääruse peale on menetlusosalistel võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Keskkonnaamet avaldas 11.04.2012 riiklikus riigihangete registris riigihanke „Tallinna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamine“ (viitenumber 128888) hanketeate. Hankija poolt määratud tähtpäevaks esitasid pakkumuse kolm pakkujat - AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, AS Ragn-Sells ning ühispakkujad AS Eesti Energia ja AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad.
- Tallinna Keskkonnaameti juhataja 03.07.2012 käskkirjaga nr 4-4.1/37 otsustas hankija kvalifitseerida pakkujad AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, AS Ragn-Sells ning ühispakkujad AS Eesti Energia ja AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad, tunnistada eelnimetatud pakkujate pakkumused vastavateks ning ühispakkujate AS Eesti Energia ja AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad pakkumus edukaks.
- 12.07.2012 esitas AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus VAKO-le vaidlustuse, milles palus tunnistada kehtetuks hankija 03.07.2012 käskkirja p-d 1, 3, 5 ja punkti 4 osas, millega tunnistati kolmandate isikute pakkumused vastavateks. VAKO 08.08.2012 otsusega nr 152-12/128888 rahuldati AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse vaidlustus osaliselt. VAKO tunnistas hankija 03.07.2012 käskkirja punkti 1 aktsiaseltsi Ragn-Sells kvalifitseerimise kohta kehtetuks ning punkti 4 kehtetuks selles osas, millega oli AS-i Ragn-Sells pakkumus vastavaks tunnistatud.
- 20.08.2012 saabus Tallinna Halduskohtule AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus kaebus Tallinna Keskkonnaameti 03.07.2012 käskkirja nr 4-4.1/37 ja VAKO 08.08.2012 otsuse nr 15212/128888 osalise tühistamise nõudes. Koos kaebusega esitas AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Tallinna Halduskohtu 21.08.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 155, I köide). Tallinna Halduskohtu 21.08.2012 määrusega rahuldas kohus AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ilma põhjendusteta ning keelas Tallinna Keskkonnaametil sõlmida vaidlusaluses riigihankes hankelepingut ühispakkujatega AS Eesti Energia ja AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad kuni 31.08.2012 (kaasa arvatud).
- Tallinna Halduskohtu 30.08.2012 määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 21.08.2012 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus ning jäeti AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2012 määrusega jäeti AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus vastavasisuline määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.08.2012 määrus haldusasjas nr 3-12-1754 muutmata.
- Tallinna Halduskohtu 11.09.2012 määrusega määrati kohtuistungi toimumise ajaks 24.09.2012 kell 10.
- Tallinna Halduskohtu 17.09.2012 määrusega muudeti kohtuistungi toimumise aega.
- 17.09.2012 saabus Tallinna Halduskohtule AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus kaebusest loobumise avaldus ja taotlus haldusasja menetluse lõpetamiseks, viidates sellele, et Tallinna linn Keskkonnaameti kaudu ning ühispakkujad AS Eesti Energia ja AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad sõlmisid vaidlusaluses riigihaneks 31.08.2012 hankelepingu ning Tallinna Ringkonnakohus on oma 05.09.2012 määruses samuti leidnud, et hankelepingu sõlmimine kaebuse esitajaga ei ole võimalik, kuna kaebuse esitaja pakkumuse maksumus ületab hankelepingu eeldatavat maksumust. Kaebuse esitaja kinnitab, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest (tl 125, II köide). Menetluskulude osas märgib kaebuse esitaja, et hankija menetluskulud peaksid jääma hankija kanda, kuivõrd hange seondus otseselt korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni läbiviimisega ning korraldatud jäätmeveoga seonduv ei välju kohaliku omavalitsuse igapäevase põhitegevuse raamidest. Kolmandate isikute menetluskulude osas leiab kaebuse esitaja, et nimetatud kulud tuleb jätta samuti hankija kanda lähtuvalt HKMS § 108 lõikest 10 tuletatavast analoogiast, sest hankija ei esitanud vaidlustuskomisjonis väidet, et kaebuse esitajaga ei ole võimalik hankelepingut pakkumuse maksumuse tõttu sõlmida. 2
- Tallinna Halduskohtu 19.09.2012 määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 17.09.2012 määrusega määratud kohtuistungi toimumise aeg ning võimaldati protsessiosalistel esitada seisukoht menetluse lõpetamise taotluse suhtes ning soovi korral sellega seonduvaid muid asjassepuutuvaid taotlusi hiljemalt 21.09.
- Kaebuse esitajal võimaldati seejärel esitada omapoolne seisukoht võimalikele taotlustele hiljemalt 25.09.
- Tallinna Keskkonnaamet esitas 19.09.2012 Tallinna Halduskohtule seisukoha, milles märgib, et hankijal ei ole vastuväiteid kohtumenetluse lõpetamisele, kuid palub hankija menetluskulud summas 2306,6 eurot kaebuse esitajalt välja mõista. Hankija ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et menetluskulud tuleb jätta hankija kanda ning samuti mõista hankijalt välja kolmandate isikute menetluskulud. Keskkonnaamet selgitab, et käesoleval aastal rakendab Tallinna linn esmakordselt uut süsteemi, kus viiakse läbi kaks eraldi hankemenetlust, üks riigihange korraldatud jäätmeveoteenuse raames jäätmete transportimiseks ja teine riigihange kogutud jäätmete vastuvõtmiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Kaks riigihanget on omavahel seotud ning hankija jaoks on äärmiselt oluline optimaalse aja jooksul sõlmida hankelepingud mõlema riigihanke raames. Välise õigusabi kasutamine oli põhjendatud, sest käitlusteenuse eraldi sisseostmine on hankija jaoks esmakordne ning seostub Euroopa õigusaktidega läbitöötamisega. Lisaks tuleb arvestada seda, et haldusasja algatas kaebaja ning kaebuse esitamise alused olid selgelt otsitud. Kaebaja üldine eesmärk oli ilmselt riigihankemenetluse läbiviimise venitamine ja seeläbi korraldatud jäätmeveo rakendamise edasilükkamine, mis annaks võimaluse praeguses vabaturu olukorras küsida käitlemise eest jäätmevedajatelt meelepärast hinda (tl 134-136, II köide).
- 21.09.2012 saabus Tallinna Halduskohtule ühispakkujate AS Eesti Energia ja AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad taotlus mõista AS-ilt Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus välja AS Eesti Energia menetluskulud summas 3982,8 eurot. Kolmandatel isikutel ei ole vastuväiteid kaebusest loobumise avaldusele. Lisaks märgivad ühispakkujad, et HKMS § 108 lg 7 esimene lause sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Kolmanda isiku vastaspooleks on kaebaja, mitte vastustaja.
- AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus esitas 25.09.2012 Tallinna Halduskohtule omapoolse seisukoha hankija ja kolmandate isikute taotlustele menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebuse esitaja jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde ning selgitab, et jäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse riigihanke korraldamine on Tallinna linna seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmine ning hankija ei ole näidanud, milles seisnes väidetava uue süsteemi iseärasus võrreldes olemasoleva süsteemiga, mis põhjendaks välise õigusabi kasutamise vajalikkust. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et hankija on viinud korraldatud jäätmeveoga seotud konkursse ja hankeid läbi juba alates
- aasta lõpust, seega on tal piisavaid teadmisi ja praktikat. Samuti toob kaebuse esitaja välja, et hankija poolt viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ning Euroopa Komisjoni määrused on asjakohased õigusaktid, millega Tallinna linn kui jäätmekäitlust korraldav asutus peab kursis olema. Eeltoodust tulenevalt leiab AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, et hankija taotlus kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks on põhjendamatu ja vastuolus senise kohtupraktikaga. Kaebuse esitaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde ka kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmise taotluse osas. Kaebuse esitaja leiab, et hankija esitas alles kohtumenetluses väite, mis tingis kaebusest loobumise, seega on hankija kui isik põhjustanud käesoleva kohtuvaidluse ja peab seetõttu kandma ka menetluskulud.
- 25.09.2012 saabus Tallinna Halduskohtule Tallinna Keskkonnaameti täiendav seisukoht, milles hankija leiab, et kaebusest loobumise tõttu tuleb kohaldada HKMS § 108 lg 7 3 regulatsiooni, mille kohaselt kannab kaebusest loobumise korral menetluskulud kaebaja ja et HKMS ei võimalda antud olukorras kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmist hankijalt.
- Kolmas isik AS Ragn-Sells ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et loobumine kaebusest kahjustaks teiste isikute õigusi või vabadusi. Teised menetlusosalised ei ole ka menetluse lõpetamise osas vastuväiteid esitanud, küsimus on vaid menetluskuludes. Kohus peab võimalikuks võtta vastu kaebusest loobumine ning lõpetada haldusasjas menetlus vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le
- HKMS § 108 lg 7 alusel kannab kaebusest loobumise korral menetluskulud kaebaja. Sama paragrahvi lõige 8 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul taotleb Tallinna Keskkonnaamet (hankija) menetluskulude hüvitamist summas 2306 eurot ja 6 senti ning kolmas isik (ühispakkujad AS Eesti Energia ja AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad) summas 3982 eurot ja 8 senti. Kaebuse esitaja omakorda taotleb Tallinna Keskkonnaameti menetluskulude jätmist tema enda kanda ning ühispakkujate menetluskulude hankijalt väljamõistmist.
- Antud juhul ei saa kolmanda isiku menetluskulude kandmist hankijale jätta, tuginedes kaebuse esitaja poolt viidatud HKMS § 108 lg 10 regulatsioonile, sest HKMS § 108 lõigetega 7 ja 8 on kaebusest loobumise korral menetluskulude jaotus otseselt reguleeritud ning analoogia kohaldamiseks puudub vajadus. Küll aga tuleb kohtul hinnata lähtuvalt HKMS § 109 lg-st 6 menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Eelnimetatu kehtib ka kolmandate isikute poolt kantud menetluskulude suhtes. Kohus mõistab AS-ilt Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ühispakkujate AS Eesti Energia ja AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad kasuks välja menetluskulud summas 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot ning jätab Tallinna Keskkonnaameti menetluskulud tema enda kanda. Kulude kantuse küsimuses menetlusosaliste vahel vaidlust ei tekkinud. Kohtukulude vajalikkuse ja põhjendatuse küsimus jääb alati mingil määral hinnanguliseks, kuid antud juhul peab kohus põhjendatuks mõista AS-ilt Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ühispakkujate kasuks välja menetluskuluna õigusabi eest kokku 850 euro suuruse summa. Ühispakkujate menetluskulude hüvitamist on taotletud Eesti Energia AS-le ning esitatud materjalist nähtub, et ka arveid on tasunud õigusteenuse eest nimelt Eesti Energia AS. Seega mõistab kohus ühispakkujate menetluskulud välja eelnimetatud aktsiaseltsi kasuks. Mis puutub menetluskulude põhjendatusesse, siis nõustub kohus kaebaja poolt täiendavas seisukohas (tl 153 - 154, II köide) välja toodud argumentidega selle kohta, et kolmas isik on kohtumenetluses esitanud üksnes kaks sisulist menetlusdokumenti kokku 6,5 lehel, mis sisaldavad (osaliselt) riigihangete vaidlustuskomisjonis toimunud menetluse käigus esitatud põhjendusi ning seisukohti. Vastus esialgse õiguskaitse taotlusele on viiel leheküljel, millest ühe lehekülje puhul on tegemist menetlusosaliste nimede, aadresside ja sidevahendite andmetega (tl 168-170, I köide) ning vastus kaebusele sisuliselt poolel leheküljel, milles on lakooniliselt kinnitatud, et jäädakse varasemate seisukohtade juurde (tl 173, I köide). Samuti ei ole taotluse materjalidena esitatud arve lisal (tl 146, II köide) märgitud kui palju võttis kahe põhilise menetlusdokumendi esitamise taustal aega veel erinevate dokumentidega tutvumine, nende analüüs, vastavate e-kirjade ettevalmistamine, telefoninõupidamised jne. Eeldatavalt ei olnud tegemist väga suure ajakuluga. Kaebuse esitaja on toonud võrdlusena välja ka hankija õigusabikulud, mis on tunduvalt väiksemad kui kolmandal isikul, kusjuures esitatud 4 menetlusdokumentide maht on (lähtuvalt kaebaja poolt nimetatud kolmest põhilisest menetlusdokumendist) ligikaudu kolm korda suurem. Seega lähtub kohus menetluskulude põhjendatuse hindamisel põhiliselt haldusasja kui terviku mahust ja keerukusest, esitatud menetlusdokumentide mahust, võrdlusena ka hankija õigusabikulude suurusest seonduvalt esitatud menetlusdokumentide mahuga ning menetlusjärgust, millal kaebusest loobuti.
- Tallinna Keskkonnaameti menetluskulud jäävad tema enda kanda. Käesoleval juhul on vaidlusalune riigihange seotud Tallinna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamisega, mis on lähtuvalt jäätmeseaduse paragrahvist 66 otseselt kohaliku omavalitsuse ülesanne. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kaebuse esitaja seisukohaga. Kaebuse esitaja on viidanud selles osas ka asjakohastele Riigikohtu lahenditele 3-3-1-44-09 ja 3-3-1-99-
- Vaidlusaluses riigihankemenetluses tekkinud kohtuvaidlus ei väljunud Tallinna linna (Tallinna Keskkonnaameti kaudu) põhitegevuse raamest, mistõttu oleks Tallinna Keskkonnaamet pidanud ise olema võimeline oma õigusi antud valdkonnas kaitsma. Asjassepuutumatu on ka hankija väide, et jäätmekorralduse korraldamiseks on uus süsteem, mille puhul kohalduvad ka vastavad Euroopa õigusaktid, sest kohalik omavalitsus peab oma igapäevases põhitegevuses lähtuma nii riigisisestest kui vastavatest Euroopa õigusaktidest, mistõttu ei saa pidada käesoleval juhul kohalduvaid Euroopa õigusakte erandlikeks. Riigikohtu praktikas on korduvalt välja toodud, et kohtuasi peab väljuma haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabiteenuste kulude väljamõistmist. Seega ei saa antud juhul Tallinna Keskkonnaameti menetluskulusid kaebuse esitajalt välja mõista.
- HKMS § 104 lg 6 p 2 kohaselt, kui tasutud riigilõiv ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus on käesolevas asjas tasunud 17.08.2012 riigilõivu summas 1293,23 eurot, milles sisaldus ka riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt summas 15 eurot (väljatrükk, tl 154, I köide). Kaebuse esitaja taotleb riigilõivu tagasi summas 639 eurot ja 11 senti AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus arveldusarvele nr 10220036654012 SEB Pangas (taotlus, tl 126, II köide). Nimetatud summa tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel kaebuse esitajale lähtuvalt HKMS § 104 lg 6 p-st 2 tagastada kaebuse esitaja arveldusarvele nr 10220036654012 SEB Pangas. Enno Loonurm Kohtunik 5