TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-2795 Määruse kuupäev 14. detsember 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Vladimir Jarikovi kaebus Tartu Maakoh

§ 11lg 8).

Asjaolud

1. Vladimir Jarikov esitas
2. novembril
3. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Maakohtult tema kasuks välja mõista moraalse kahju summas 29 000 eurot. Samuti palub V. Jarikov kohustada Tartu Maakohut vastama tema
4. märtsi
5. a,
6. märtsi
7. a,
8. septembri
9. a ja
10. oktoobri
11. a kaebustele. Kaebaja arvates on kohus vanglaametnike poolt ära ostetud ning on seetõttu jätnud siiani tema kaebustele vastamata. Lisaks märgib kaebaja, et Tartu Maakohus on kohtuasjas nr 2-11-30944 väljastanud talle kohtumääruse keeles, mida kaebaja ei valda. Kaebaja arvates on kohtu poolt rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 3, 14 ja
12. Kohtu seisukoht
13. V. Jarikov palub ühe nõudena, et halduskohus kohustaks Tartu Maakohut vastama tema poolt
14. märtsil
15. a,
16. märtsil
17. a,
18. septembril
19. a ja
20. oktoobril
21. a maakohtule esitatud hagidele. Kohus märgib, et halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 4

lg 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik õiguslikus suhtes. Eeltoodust nähtub, et suhte üheks pooleks peab olema avalikõiguslik isik.

§ 3

lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohus on seisukohal, et halduskohtule kaebuse esitamine Tartu Maakohtu tegevuse peale käesoleval juhul ei ole võimalik, kuna kohus ja kohtunikud ei ole avalik-õiguslikuks isikuks

mõttes, kelle toimingud oleksid vaidlustatavad halduskaebuse esitamisega halduskohtule. Kaebuse läbivaatamine, millega palutakse maakohut kohustada esitatud hagidele vastama, ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtunikud on sõltumatud ega allu ühegi asutuse või ametniku ettekirjutusele. Halduskohus ei saa anda hinnangut Tartu Maakohtu tegevuse õiguspärasusele. Selleks on seaduses sätestatud edasikaebeõigus maakohtu vastava lahendi peale. Samas kui kaebaja leiab, et Tartu Maakohus ei ole tema poolt esitatud hagi mõistliku aja jooksul menetlenud, siis saab ta pöörduda maakohtu esimehe poole, kelle on õigus kontrollida kohtuniku võimaliku distsiplinaarsüüte toimepanemist.

§ 11

lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus V. Jarikovi kaebuse Tartu Maakohtu kohustamisnõude osas

§ 11lg 4 alusel. 3. Seonduvalt esitatud kahjunõudega märgib halduskohus, et riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Sama sätte lg 31 kohaselt võib isik lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud menetluste käigus, sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. RVastS § 15 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei välista avaliku võimu kandja vastutust, kui kohtunik või vaidluse või väärteoasja kohtuväline lahendaja on kahju tekitanud õigusemõistmise, vaidluse või väärteoasja lahendamisega mitteseotud tegevusega. V. Jarikovi kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks kahju põhjustatud Tartu Maakohtu mõne kohtuniku poolt õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega. Käesoleval juhul aga puudub maakohtu kohtuniku suhtes tehtud süüdimõistev otsus, et kohtunik oleks toime pannud kuriteo mõne V. Jarikovi poolt maakohtule esitatud hagi menetlemisel. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, ning kohus ei pea ka tõenäoliseks, et oleks täidetud RVastS § 15 lg-s 31 sätestatud tingimus. Kuivõrd RVastS § 15 võimaldab õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes eelpool nimetatud tingimuste esinemisel, siis on käesolev V. Jarikovi kahju hüvitamise kaebus ilmselgelt perspektiivitu. 2

§ 11

lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on 22. juuni 2010. a määruses asjas 3-3-1-20-10 leidnud, et

§ 11lg 31 p-i 5 saab kohaldada ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu.

Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Lähtudes eeltoodust tagastab kohus V. Jarikovi kaebuse Tartu Maakohtu vastu esitatud kahjunõude osas

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Maare Aloe Kohtunik 3