KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1935 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla toimingute (distsiplinaarmenetluse protokollide mitteregistreerimine) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- detsembri
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaak Reinomäe määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- detsembri
- a määrus muutmata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
- Jaak Reinomägi esitas
- juulil 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingute (distsiplinaarmenetluse protokollide mitteregistreerimine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt viibib J. Reinomägi
- a aprillikuust alates Viru Vanglas, kus tema suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluste käigus ei ole distsiplinaarmenetluse protokolle registreeritud asjaajamiskorra ühtsete aluste kohaselt. Nimetatud asjaolu võimaldab vanglateenistujatel hiljem protokolle kuritegelikult moonutada. Taotletud tuvastus annab kaebajale õigusliku aluse taotleda vanglalt edaspidi protokollide registreerimist ning annab aluse tõendamaks seda, et kaebaja suhtes koostatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad ei ole olnud õiguspärased.
- Tartu Halduskohus tagastas
- detsembri
- a määrusega J. Reinomäe kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei saa J. Reinomäel ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust esitatud kaebuses toodud nõudega. J. Reinomäel on õigus esitada iga karistuse määramise käskkirja peale vaie vangla direktorile ning oma põhjendused esitada vaidemenetluses. Samuti on vaidemenetluse läbimisel J. Reinomäel võimalik vaidlustada distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri halduskohtus ning seoses sellega vaatab halduskohus läbi ka distsiplinaarmenetluse materjalid. Menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine ei ole reeglina võimalik. Menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku aktiga. Ka menetlusliku rikkumise esinemise puhul on tõhus õiguskaitse tagatud karistuse määramise käskkirja tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamise raames. Kaebajal puudub kaebuse esitamiseks ka põhjendatud huvi. HKMS § 11 lg 31 p-i 5 eesmärk on muuhulgas ka see, et menetlusest saaks kõrvaldada ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- J. Reinomägi esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- detsembri
- a määruse ja teha uue määruse, millega määruskaebus rahuldada. Halduskohtu viide, et ka menetlusliku rikkumise esinemisel on tõhus õiguskaitse tagatud karistuse määramise käskkirja tühistamiseks esitatud kaebusega, ei võta kaebajalt ära seaduslikku õigust taotleda kohtult õigusvastasuse tuvastamist küsimuses, kus seadusvastane käitumine on haldusorganil saanud harjumuspäraseks ja mida pole õiguspärane nimetada menetluslikuks rikkumiseks. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui distsiplinaarmenetluse protokollil on märgistus, mis võimaldab protokolli registreerida. Meelevaldne on väide, et kaebajal puudub põhjendatud huvi. Kohtud on käskkirjade tühistamiste nõuete korral teadlikult möödunud asjaolust, et haldusorgan ei ole järginud käskkirja andmisel seadust. Määruskaebuses on esitatud ka taotlus, et kohtunik M. Aloe taanduks käesoleva haldusasja menetlemisest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Viru Vangla palub jätta J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamata ja leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole määruse tühistamise aluseks. Kaebaja on kohtus vaidlustanud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju ning sealhulgas selgitanud, et distsiplinaarmenetluse protokoll on jäetud seadusevastaselt registreerimata. Seega on kaebaja saanud oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda ning see võimalus on kaebajal ka järgnevate temale määratud distsiplinaarkaristuste vaidlustamisel. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei mõjuta see kas, kuidas ja millised distsiplinaarmenetluse materjalid on registreeritud ning arusaamatuks jääb, kuidas saab distsiplinaarmenetluse protokolli registreerimata jätmine mõjutada kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamist. Distsiplinaarmenetluse protokolli registreerimata jätmine ei saa mõjutada sisuliselt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, samuti ei too see kaasa määratud karistuse käskkirja kehtetust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- detsembri
- a määrus tuleb jätta muutmata ning J. Reinomäe määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et J. Reinomäel puudub ilmselgelt põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ja lisaks sellele on tegemist ka perspektiivitu kaebusega. 2
- Kaebuse ja selle täienduse sisust ning sõnastusest saab järeldada, et J. Reinomägi soovib esitatud kaebusega saavutada eesmärki, et edaspidi vangla registreeriks distsiplinaarmenetluse protokolle ning kaebaja saaks tõendada, et tema suhtes koostatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad ei ole olnud õiguspärased distsiplinaarmenetluse protokollide registreerimata jätmise tõttu.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellist eesmärki ei ole kaebajal võimalik esitatud tuvastamiskaebusega saavutada. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei näe asjaajamiskorra ühtsed alused (vastu võetud Vabariigi Valitsuse
- jaanuari
- a määrusega nr 80) ette, et asutus peab registreerima näiteks ka kõik distsiplinaarmenetluse materjalid. Asjaajamiskorra ühtsete aluste §-dega 17 lg 1 ja 18 on kooskõlas see, et Viru Vangla registreerib distsiplinaarmenetluse materjalidest ettekanded ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Samuti ei mõjuta see, kas ja millised distsiplinaarmenetluse materjalid on asjaajamiskorra ühtsete aluste järgi registreeritud, kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi ega kaebaja suhtes koostatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade sisulist õiguspärasust. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus õigusaktidega oleks kinnipeetavale antud mingi subjektiivne õigus ning vaidlus käiks selle üle, kas vangla on õigusvastaselt toiminud ja isiku subjektiivset õigust rikkunud. Käesoleval juhul ei nähtu ühestki õigusaktist, et kinnipeetaval on olemas subjektiivne õigus nõuda vanglalt distsiplinaarmenetluse protokollide registreerimist.
- Kuna J. Reinomäel puudub eeltoodud põhjustel ilmselgelt põhjendatud huvi distsiplinaarmenetluse protokollide mitteregistreerimise õigusvastaseks tunnistamiseks, on halduskohus kaebuse põhjendatult HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastanud. Seetõttu ei pea kohus hindama vaidlustatud toimingu õiguspärasust.
- Lisaks eeltoodule on esitatud kaebus ka perspektiivitu. Kõigi distsiplinaarmenetluse materjalide registreerimise kohustuse olemasolu või puudumist asjaajamiskorra ühtsete aluste järgi on halduskohus ja ringkonnakohus juba varasemate J. Reinomäe poolt esitatud kaebuste läbivaatamise käigus hinnanud (vt näiteks Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-09-3149 ja 3-09-2877). Viidatud asjades asusid kohtud seisukohale, et asjaajamiskorra ühtsed alused ei kohusta vanglaid registreerima kõiki distsiplinaarmenetluse materjale, s.h distsiplinaarmenetluse protokolle ja neis asjades on alama astme kohtute otsused jõustunud, sest Riigikohus ei andnud J. Reinomäe kassatsioonkaebustele menetlusluba.
- Määruskaebuses esitatud taotlus, et kohtunik M. Aloe ise taanduks, ei kuulu lahendamisele ringkonnakohtu poolt kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise käigus. Kui käsitleda seda taotlust kohtunik M. Aloe taandamise taotlusena, siis jääb see rahuldamata, sest kohtunik on asjas lahendi,
- detsembri
- a määruse, juba teinud, mistõttu ei ole tema tagantjärgi taandamine võimalik. Kohtuniku taandamise taotlus tuleb esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-e 24-25 arvestades enne lahendi tegemist kohtuniku poolt. Einar Vene Agu Timmi 3 Maili Lokk