← Eesti

3-10-1693/12

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse kuupäev 1. juuni 2011 Haldusasja number 3-10-1693 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Vjatšeslav Julini kaebus

§ 41

lg 1 kohaselt toitlustatakse pikaajalisel kokkusaamisel kokkusaajat ja kinnipeetavat vanglas pakutava toiduga ning kinnipeetav või kokkusaaja ei tohi kokkusaamiste ruumi kaasa võtta muid toiduaineid kui VSE § 46 lg-s 31 nimetatud asju. Kaebuse põhjendatud huviks märkis V. Julin preventiivse huvi, et taolisi rikkumisi tema suhtes ei korduks.

  1. Tartu Halduskohtu 10.01.
  2. a otsusega tagastati V. Julini kaebus läbivaatamatult VSE § 46 lg 31 tühistamise nõude osas ning muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et vangla sisekorraeeskiri on õigustloov akt, mis reguleerib seadusest tuleneva volitusnormi alusel määratlemata arvu juhtumeid, mitte aga üksikjuhtumit. Seadused ei näe ette isikutele individuaalset kaebeõigust õigustloovate aktide vaidlustamiseks halduskohtus. Justiitsministeeriumi 22.06.
  3. a toiming ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi ning on kooskõlas kehtiva õigusega. Kinnipeetav peab kõik taotlused, mis tal seoses karistuse kandmisega tekivad, esitama reeglina vanglale, mitte Justiitsministeeriumile. Vastustaja tuvastas, et kaebaja taotluse rahuldamine on kehtiva õiguse kohaselt välistatud ka vangla poolt. Seega polnud tarvidust kaebaja taotlust vanglale edastada. Vastustaja kiri omab selgitustaotlusele vastamise toimingu tunnuseid ja ei saa seetõttu rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja 22.06.
  4. a toiming on kooskõlas põhiseadusega, kuna toiming teostati seaduse alusel.
  5. V. Julin esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on seisukoht,

§ 46

lg 31 vaidlustamine ei ole halduskohtus võimalik, ebaseaduslik ja rikub põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevat õigust. Kokkusaamise ajal toiduainete ostmise piiramine on karistusliku iseloomuga. Arvestama peab ka külastaja vajadusi. VSE § 641 ei keela omamast toiduaineid, mis on saadud vangla vahendusel. Koos apellatsioonkaebusega esitas V. Julin taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest, kuna tal puudub töö ja sissetulek. V. Julini isikukonto väljavõttest nähtub, et apellatsioonkaebuse esitamise (18.01.2011) seisuga oli tema isikukontol vabu rahalisi vahendeid X,XX eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud on küll V. Julini maksujõuetus, kuid ainuüksi isiku maksujõuetus ei ole piisav alus isiku vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Riigikohus on korduvalt leidnud, et riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksujõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (Riigikohtu 23.09.2010 määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8).
  2. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et menetlusse võetud haldusasjas ei saa kaebust tagastada läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 4 alusel. Halduskohus on antud juhul just nii teinud, leides,

§ 46lg 31 tühistamiseks puudub halduskohtul pädevus.

Halduskohus oleks pidanud HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel tühistamisnõude osas menetluse lõpetama, aga see viga ei anna veel alust võtta V. Julini apellatsioonkaebust menetlusse. 2 Halduskohtu seisukoht,

§ 46

lg 31 ei saa halduskohus tühistada, on õige, sest tegemist ei ole haldusakti, vaid õigustloova aktiga. V. Julini apellatsioonkaebuses tehtud viide Riigikohtu 31.10.

  1. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-54-07 on alusetu, kuna see lahend ei räägi vangla sisekorraeeskirja tühistamise võimalusest, vaid vangla kodukorrast, mis on üldkorraldus haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lg 2 tähenduses ja seetõttu vaidlustatav halduskohtus. Riigikohtu 18.02.
  2. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-88-09 on selgelt märgitud, et vangla sisekorraeeskiri ei ole üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusakt, mille peale võiks HKMS § 4 lg 1 alusel esitada iseseisva kaebuse halduskohtule. V. Julini viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.06.
  3. a otsus asjas nr 3-4-1-3-09 räägib VSE § 461 ja § 50 lg 3 esimese lause põhiseadusega vastuolust, mitte VSE § 46 lg 31 vastuolust põhisedusega. Vaidlust ei ole selle üle, et halduskohus ei võiks algatada VSE § 46 lg 31 põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Antud juhul on halduskohus aga põhjendatult ja õigesti asunud otsuse punktis 10 seisukohale,

§ 46lg 31 ei ole vastuolus põhiseadusega (§-d 14, 19 ja 26).

Ringkonnakohtul puudub alus asuda selles osas teistsugusele seisukohale.

  1. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus jättis põhjendatult kaebuse rahuldamata ka esitatud kohustamis- ja tuvastamisnõuetes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Justiitsministeerium tagastas V. Julini 17.06.
  2. a taotluse, lubada vanglas kinnipeetavaga kokkusaajal osta pikaajalisele kokkusaamisele kaasa vorsti ja teisi lihatooteid ning puuvilju, õigesti HMS § 15 lg 4 alusel, kuna Justiitsministeeriumil pole pädevust anda eraldi välja lubasid VSE §-s 46 märgitust erinevate toiduainete kaasavõtmiseks pikaajalisele kokkusaamisele. Kuna lisaks sellele on VSE § 46 lg 31 kehtiv ja põhiseadusega kooskõlas ning reguleerib ammendavalt seda, milliseid esemeid või toiduaineid võivad isikud pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta, siis on halduskohus põhjendatult jätnud rahuldamata ka kaebaja nõude Justiitsministeeriumi kohustamiseks kaebajale pikaajalisele kokkusaamisele VSE § 46 lg-s 31 nimetamata toiduainete kaasavõtmise lubamiseks. VSE § 46 lg 31 järgi on kinnipeetaval või kokkusaajal õigus võtta kokkusaamisruumi kaasa väikeses koguses mahla, kohvi, teed, kohvikoort, suhkruasendajat, limonaadi, vett, küpsiseid, šokolaadi ja kartulikrõpse, kui need on kokkusaamise eel tellitud ja ostetud vanglateenistuse vahendusel või vanglas asuvast kauplusest. Asjaolu, et neid toiduaineid võivad nii kinnipeetav kui ka kokkusaaja vangla kauplusest ise osta, ei tähenda, et neil peaks kaupade ostuõigusest tulenevalt olema õigus osta kokkusaamise jaoks ka muid, VSE § 46 lg-s 31 nimetamata toiduaineid.
  3. V. Julini apellatsioonkaebus on seega ilmselgelt perspektiivitu ja jääks rahuldamata. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et V. Julini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt kuulub esitatud apellatsioonkaebus läbivaatamatult tagastamisele.
  4. Kuna V. Julini maksevõimetus on tuvastatud ja tema poolt esitatud apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu, siis ei anna ringkonnakohus V. Julinile täiendavat võimalust riigilõivu tasumiseks, vaid tagastab apellatsioonkaebuse HKMS § 33 lg 3 p 3 alusel. Einar Vene Agu Timmi 3 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.