3-09-2448/19

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse kuupäev

1. oktoober 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2448 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 29.04.2009 kirja nr 6-20.3/17037-1 ja 27.08.2009 otsuse nr 6-25/375-3 tühistamiseks ning Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Apellant Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg
2. jaanuar 2010 RESOLUTSIOON
3. Võtta vastu Romeo Kalda loobumine apellatsioonkaebusest Viru Vangla 27.08.2009 otsuse nr 6-25/375-3 tühistamise nõudes HKMS § 38 ja TsMS § 644 alusel ning lõpetada selle nõude osas apellatsioonimenetlus.
4. Ülejäänud nõuete ehk tuvastamisnõuete osas tagastada apellatsioonkaebus HKMS § 33 lg 3 p 5 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada otse Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Viru Vangla 29.04.2009 kirjaga nr 6-20.3/17037-1 jäeti rahuldamata Romeo Kalda 22.04.2009 taotlus lubada helistada 24.04.2009 kella 14-15 vahel kahel numbril, kuna telefonikõnede soovijate järjekord oli E-hoone eripära tõttu väga suur. Kirjas viidati võimalusele suhelda kirjavahetuse ja kokkusaamiste teel. 29.05.2009 esitas R. Kalda vaide selle otsustuse kehtetuks tunnistamiseks ja helistamise piiramist keelava ettekirjutuse tegemiseks. 27.08.2009 otsusega nr 6-25/375-3 tagastati R. Kalda vaie ettekirjutuse osas ja jäeti otsustuse kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.
6. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla 29.04.2009 ja 27.08.2009 haldusaktide tühistamiseks ja Viru Vangla toimingute, millega ei võimaldatud tal 24.04.2009 - 09.06.2009 nädala sees eranumbritele helistada, õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohtu istungil täpsustas R. Kalda oma kaebust ja palus 29.04.2009 kirja tühistamise asemel selle õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja põhjendatud huvi tuleneb soovist esitada kahju hüvitamise nõue ja vältida võimalikul uuel suletud osakonda paigutamisel samasuguse vaidluse läbimist.
7. Tartu Halduskohtu 01.12.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
8. R. Kalda esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Koos apellatsioonkaebusega esitas R. Kalda taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2010 määrusega jäeti R. Kalda taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja tagastati apellatsioonkaebus.
9. R. Kalda esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata haldusasi tagasi ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Riigikohtu 22.09.2010 määrusega nr 3-3-1-40-10 rahuldati R. Kalda määruskaebus osaliselt, tühistati Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2010 määrus osas, millega R. Kalda kaebus ilma riigilõivu tasumiseks uut tähtaega andmata tagastati ja saadeti asi ringkonnakohtule riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks. Ülejäänud osas jäeti ringkonnakohtu 29.01.2010 määrus muutmata.
10. Tartu Ringkonnakohtu 12.10.2010 määrusega jäeti R. Kalda apellatsioonkaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg – 26.10.2010 – riigilõivu tasumiseks summas 250 krooni.
11. 21.10.2010 esitas R. Kalda ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse taotluste täpsustuse ja maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta. Kaebaja palus jätta apellatsioonkaebusest välja tühistamistaotlused Viru Vangla 29.04.2009 ja 27.08.2009 haldusaktide peale ning tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 29.04.2009 otsus nr 6-20.3/17037-1 ja vangla toimingud perioodil 24.04.2009 - 09.06.2009, millega ei võimaldatud kaebajal nädala sees eranumbritele helistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt esitatud taotlus apellatsioonkaebusest loobumiseks Viru Vangla 27.08.2009 otsuse nr 6-25/375-3 tühistamise nõudes tuleb vastu võtta ja rahuldada ning lõpetada 27.08.2009 otsuse tühistamisnõude osas menetlus. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-st 38 kohaldatakse apellatsioonkaebusest loobumisele ja kompromissile tsiviilkohtumenetluse sätteid. Lähtudes TsMS § 644 lg-st 1 on apellandil õigus apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 644 lg 4, kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, 2 teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Kuna R. Kalda on 21.10.2010 ringkonnakohtule esitatud taotluses avaldanud sisuliselt soovi Viru Vangla 27.08.2009 otsuse nr 6-25/375-3 tühistamisnõudest loobumiseks ning ei esine teisi menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid, lõpetab ringkonnakohus HKMS § 38 ja TsMS § 644 lg 4 alusel apellatsioonimenetluse R. Kalda nõudes tühistada Viru Vangla 27.08.2009 otsus nr 6-25/375-
13. R. Kalda muutis oma kaebust ja palus 29.04.2009 kirja nr 6-20.3/17037-1 tühistamise asemel selle õigusvastasuse tuvastamist juba esimese astme kohtus ja halduskohus jättis ka selle nõude osas kaebuse rahuldamata. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus käsitleda tühistamisnõudest loobumisena 21.10.2010 taotluses märgitud palvet jätta apellatsioonkaebusest välja tühistamistaotlus Viru Vangla 29.04.2009 kirja osas.
14. Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebus Viru Vangla 29.04.2009 otsustuse nr 6-20.3/17037-1 ja Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb tagastada (HKMS § 33 lg 3 p 5). Riigikohus on oma 15.05.2008 määruses nr 3-3-1-9-08 märkinud, et HKMS § 33 lg 3 p 5 eesmärk on eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Veel märgib Riigikohus samas lahendis, et kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega võib kohus kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi.
15. Käesolevas asjas on apellatsioonkaebuses esitatud tuvastamisnõuded Viru Vangla 29.04.2009 otsustuse peale, millega keelduti R. Kaldale võimaldamast teha telefonikõnet graafikuväliselt ning Viru Vangla toimingute peale, millega ei võimaldatud tal soovitud ajal helistada. Tuvastamisnõude esitamise eelduseks oleva põhjendatud huvina on R. Kalda toonud välja soovi esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning ka preventiivse eesmärgi – soovi vältida vajadust läbida samasisuline vaidlus juhul, kui teda uuesti kinnisesse osakonda paigutatakse.
16. Ringkonnakohus leiab, et R. Kalda tuvastamisnõuded on ilmselgelt perspektiivitud. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtupraktika kohaselt aktsepteeritakse tuvastamiskaebuse esitamisel iseenesest piisava põhjendatud huvina ka kavatsust esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus. 09.06.2006 otsuses asjas 3-3-1-32-10 on Riigikohus märkinud, et hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib põhjendatud huvina kõrvale jätta juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (vt ka Riigikohtu määrust haldusasjas nr 3-3-1-88-09). Seoses R. Kalda poolt väljendatud põhjendatud huviga esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue leiab ringkonnakohtus, et asja materjalidest ei nähtu, et R. Kalda jaoks oleks helistamise 3 mittevõimaldamine ka selle õigusvastasuse korral saanud kaasa tuua sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks RVastS § 9 lg 1 järgi hüvitamisele. Kohtupraktika kohaselt ei ole loeta ka asjaolu, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine võib olla isiku jaoks iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada haldusorgani jaoks märguannet tema tegevuse lubamatuse suhtes, piisavaks põhjendatud huviks kohtusse pöördumiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4-10).
17. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on põhjendatud huvina käsitatav preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-3-1-24-10, 3-3-1-100-09 ja 3-3-1-88-08). Asjas nr 3-3-1-24-10 tehtud otsuse kohaselt on preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamisel piisavaks põhjendatud huviks juhul, kui kaebuse rahuldamine võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. R. Kalda poolt põhjendatud huvina välja toodud preventiivne eesmärk oleks tuvastamiskaebuse rahuldamise aluseks seega üksnes olukorras, kus on reaalne ja tõsiseltvõetav oht, et kaebaja õigusi rikkuv tegevus võib suure tõenäosusega korduda, selline tegevus rikuks kaebaja õigusi ning tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks sellist käitumist ära hoida. Käesoleval juhul ei saa aga sellise juhtumi kordumist pidada eriti tõenäoliseks. Nimelt ei viibi R. Kalda enam Viru Vangla suletud osakonnas, mille helistamise korda ta õigusvastaseks peab. Viru Vangla kirja ja toimingute õigusvastasuse tuvastamine ei saa seega aidata kaasa R. Kalda eesmärgi saavutamisele ega vältida vangla jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust tema suhtes. Puudub põhjus eeldada, et kaebaja satub uuesti sarnasesse situatsiooni, mis oli Viru Vangla keelduva otsuse esemeks. Alust ei ole eeldada, et Viru Vangla E-hoones oleks ka siis, kui R. Kalda uuesti E-hoonesse paigutatakse, jätkuvalt sama pikk helistamisjärjekord, mistõttu ta jätkuvalt nädala sees helistada ei saaks. Samuti pole põhjust eeldada, et ka uuesti E-hoonesse sattumise korral oleks R. Kaldal jälle vajadus helistada niivõrd tihti, et E-hoones võimaldatav helistamise sagedus jääks talle jälle ebapiisavaks. Pelgalt hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti osakonda, kus helistamist võidakse piirata, ei põhjenda piisavat preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samuti leiab ringkonnakohus, et isegi sellise olukorra kordumise ohu möönmise korral ei saaks tuvastamiskaebuse rahuldamine seda ohtu vähendada. Uuesti helistamisest keeldumise korral oleks see tingitud juba uutest asjaoludest ning käesoleva haldusasja raames tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks neid hüpoteetilisi asjaolusid ära hoida. Ei ole alust arvata, et sellisel juhul toimuks keeldumine identsetel asjaoludel ja põhjustel nagu käesolevas asjas.
18. Seega puudub kaebajal käesolevas asjas põhjendatud huvi, mille tõttu ei saaks ka kaebuses toodud väidete õigsust eeldades esitatud apellatsioonkaebust ilmselt rahuldada. Einar Vene Agu Timmi 4 Maili Lokk