§-st 206 lg 2 ja 430 soovivad Pooled lõpetada tsiviilasja 2-10-59891 kompromissiga. Kompromissi kohaselt: Poolte ühisvarasse kuulub kinnistu Xxx asukohaga xxx, xxx, IdaVirumaa, kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Virumaa kinnistujaoskonna registriosasse nr xxx, katastritunnus xxx pindala 0,35 ha ja xxx pindala 1,04 ha ja sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx ehitusaasta 1995, mille omanikuna on vastavalt registreerimistunnistusele registreeritud M. G. ( L.). Pooled lähtusid kompromisslepingu sõlmimisel heast tahtest ja koostöövaimust leppisid kokku järgmises. Kinnistu Xxx asukohaga xxx, Ida- Virumaa, kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Virumaa kinnistujaoskonna registriosasse nr xxx, katastritunnus xxx pindala 0,35 ha ja xxx pindala 1,04 ha, nimetatud kinnistu jääb täies ulatuses R. L. lahusvaraks rahalise hüvitise maksmise kohustusega. Sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx nimetada sõiduauto jääb R. L. lahusvaraks rahalise hüvitise maksmise kohustusega. R. L. maksab M. G.le enamsaadud vara eest rahalist hüvitist summas 20 350 ( kakskümmend tuhat kolmsada viiskümmend) eurot alates 2013 aasta aprillist igakuiselt 200 ( kakssada ) eurot, hüvitise jääksumma tasub R. L. täielikult hiljemalt aprill 2014 aastal. Seada kinnistule Xxx asukohaga xxx, Viru Maakohtu kinnistusosakonna Virumaa kinnistujaoskonna registriosasse nr xxx, katastritunnus xxx pindala 0,35 ha ja xxx pindala 1,04 ha, hüpoteek M. G. kasuks, kuni R. L. poolt kohtumääruses punkt 2.3 toodud rahalise kohustuse täitmiseni. M. G. kohustub 30 ( kolmekümne) päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest esitama kohaliku omavalitsuse pädevale asutusele avalduse oma uue elukoha registreerimiseks. R. L. ja Swedbank AS vahel sõlmitud 21.08.2008.a. laenulepingust nr xxx-EV tulenevad kohustused ( laenusumma laenulepingus sõlmimisel 150 000 Eesti krooni (/9 585 €/ jäävad üksnes R. L. lahuskohustuseks ning nende täitmise eest vastutab üksnes R. L.. Pooled kinnitavad, et muud jagatavat ühisvara neil ei ole, seega pärast selles kohtumääruses nimetatud vara jagamist on ühisvara täies ulatuses ja lõplikult jagatud ning neil puuduvad vastastikku mistahes ühisvara jagamisest tulenevad või tuleneda võivad nõuded. Pooled kinnitavad, et poolte õigusabikulud tsiviilasjas nr 2-10-59891 jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud Kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest 3 tagajärgedest. Pooled paluvad kinnitada kompromiss ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Vastavalt
lg 4 ja § 630 lg 2 pooled loobuvad kompromisslepingu kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigusest. Menetlusosalised taotlevad poole riigilõivu tagastamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku huvi ning komproimissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Pooled on taotlenud poole riigilõivu tagastamist. Hageja R. L. tasus 12.02.2011,14.03.2011 ja 14.04.2011 riigilõivu ühisvara jagamise nõudes kokku summas 479,33 eurot ja M. G. tasus vastuhagis ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu 12.07.2012,13.08.2012 ja 20.09.2012 kokku 143,79 eurot. Kuna kohus kinnitas kompromissi, siis kuulub R. L.le ja M. G.le poole riigilõivu tagastamise ühisvara jagamise nõude osas.
lg 2 p 1, kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ning põhjendatud. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse ühisvara jagamise nõudes. 4 Evi Kool Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.