Obsah (6)

§ 174§ 405§ 632§ 444§ 448§ 162

Tsiviilasi nr 2-12-17404 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2012, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus Tsiviilasi AS M

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (

§ 405lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 632lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on AS Mini

Credit hagi Roland Põdra vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata laenusumma 127,82 eurot, intress 31,32 eurot, meeldetuletustasu 25,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 127,82 eurot ning viivis 1,5% tasumata laenusummalt päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni laenusumma täieliku tasumiseni (tl 6). Kostja kinnitas, et on hagejale teostanud makseid kokku 1400 Eesti krooni ulatuses (tl 30). 28.05.2012 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et on nõus sõlmima kompromissi 312,52 euro peale (tl 42). 30.05.2012 esitas kostja maksekorraldused kahe tasutud makse kohta (tl 44-45). Hageja selgitas, et on koostanud kostjale mitu maksegraafikut, mida kostja ei ole asunud täitma, seega on hageja teinud enda poolt kõik võimaliku ja jääb seetõttu hagis esitatu juurde (tl 47). Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja väitel on kostja poolt tasutud summad arvestatud maksegraafiku sõlmimise katteks vastavalt maksegraafiku punktis 2 sätestatule. Esimene maksegraafik on koostatud 17.11.2011, teine 30.12.2011, kolmas 18.01.2012 ning neljas 20.03.

1. Kostja tasus 1000 Eesti krooni 21.11.2009, seega juba enne maksegraafikute sõlmimist. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et lähtuda tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) §-st
2. VÕS § 415 lg 2 sätestab, et kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Hagiavalduse esitamise ajal oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: põhivõlg 59,47 eurot, sissnõutavaks muutunud viivis 1128,77 eurot ja intress 31,32 eurot. Hageja taotles kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet põhjendatuks. Asja materjalidest nähtub, et hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1128,77 eurot, kuid hageja ise nõuab kostjalt sellest 127,82 eurot, sidudes kõrvalnõuete suuruse põhinõude suurusega. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Hageja ei ole antud olukorras lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud ka kahju olemasolu suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks ning mõistab välja viivise üksnes põhivõla, s.o 59,47 euro ulatuses. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 59,47 eurot, intress 31,32 eurot ning viivis 59,47 eurot. Käeolev kohtuotsus on tehud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 405 lg 1 sätestatud menetluse kohaselt.

§ 444

lg 1 alusel kohus jätab lihtmenetluse otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 448

lg 41 kohaselt täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

§ 162lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik