Obsah (10)

§ 143§ 35§ 76§ 82§ 396§ 397§ 415§ 142§ 145§ 65

2-10-62788 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-62788 Tsiviilasi AS S

§ 143tähenduses.

27.04.2010.a. esitas AS SEB Pank Käendajale nõude Käenduslepingu täitmiseks ja võlgnevuse tasumiseks (hagiavalduse lisa nr 12). Nimetatud teates, esitasime Käendajale nõude käenduslepingu täitmiseks ja käendaja vastutuse piirsumma 3 000 000 krooni tasumiseks hiljemalt 27.05.2010.a. 18.08.2010.a. esitas AS SEB Pank Käendajale korduva nõude Käenduslepingu täitmiseks ja võlgnevuse tasumiseks (hagiavalduse lisa nr 13). Nimetatud teates, esitasime Käendajale nõude käenduslepingu täitmiseks käendaja vastutuse piirsumma 3 000 000 krooni tasumiseks hiljemalt 07.09.2010.a. Käendaja võlgnevust ei tasunud ega ole seda teinud käesoleva hetkeni. Nimetatud asjaolu tõendame laenu maksete aruandega (hagiavalduse lisa nr 10). Hageja tugineb haginõudes järgmistele seaduse sätetele: 1)

§ 35

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt eraldi; 2)

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule; 3)

§ 82

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita täitmiseks kokku lepitud päeval; 4)

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuste täitmist peale kohustuse täitmise tähtpäeva möödumist; 5)

§ 396lg 1 järgi kohustuvad solidaarvõlgnikud laenu tagastama.

7)

§ 397lg 1 järgi kohustuvad solidaarvõlgnikud tasuma intressi.

8)

§ 415lg 1 järgi kohustuvad solidaarvõlgnikud tasuma viivist.

9)

§ 82

lg 1 järgi kohustuvad solidaarvõlgnikud täitma kohustused kindlaksmääratud tähtajal. 10)

§ 142

lg 1 ja

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuvad solidaarvõlgnikud vastutama hageja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest solidaarselt. 3 2-10-62788 Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-dest 396 ja 76 ning

§-dest 142 ja 145 ning TsMS §-dest 122, 133, 165, 173 ja 363 palub hageja: välja mõista Avo Meitern´ilt AS SEB Pank kasuks 3 000 000 Eesti krooni; menetluskulud (hageja poolt tasutud riigilõiv summas 130 000 Eesti krooni) jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja hagiavaldust 3 000 000 krooni väljamõistmise nõudes ei tunnista ja leiab, et nõue on põhjendamatu ning alusetu. Hageja märgib hagiavalduses, et panga nõue on muutunud sissenõutavaks alates Tern Katused OÜ pankroti väljakuulutamise hetkest st 20.04.

1. a. Nõuded on esitatud pankrotiotsuse seisuga. Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse lisast nr 9 nähtub, et pankrotis tunnustatud nõuete hulgas on kuue erineva võlausaldaja nõuet. Tunnustatud nõuete kogusumma moodustab 13 794 668,00 EEKi. Hageja nõue on pankrotimenetluse kohaselt I järgu nõue (pandiga tagatud nõue). Tõepoolest on pankrotimenetluses välja kuulutatud OÜ Tern Katused pankrot, kuid kostjale on teadmata ja hagiavaldusest seda ka ei nähtu, kas võlgniku pankrotivara on realiseeritud ja samuti, kas hageja laenulepingust tulenev nõue on pankrotivara müügi arvelt rahuldatud või mitte. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja 20.04.
2. a, siis on tõenäoline, et parkrotivara on käesolevaks hetkeks realiseeritud ja laenulepingust tulenev nõue on rahuldatud kuna oli I järgu nõue. Kostja on seisukohal, et laenulepingust tulenev nõue OÜ Tern Katused vastu on pankrotimenetluses rahuldamist leidnud, mistõttu on hageja nõue aluseta, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, kas panditud vara väärtus on väiksem kui panga nõue Põhivõlgniku vastu. Käenduslepingu punkti 4.7 kohaselt on “pangal õigus esitada Lepingu alusel nõue Käendaja vastu, sh esitada Käendaja vastu kohtusse hagi, kui põhivõlgnik ei täida kohaselt võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi. Juhul, kui Võlaõigusliku lepingu täitmine on lisaks käendusele tagatud pandiõigusega ja panditud vara väärtus on väiksem Võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud panga nõudest põhivõlgniku vastu, on pangal õigus esitada Lepingu alusel nõue käendaja vastu, sh esitada Käendaja vastu kohtusse hagi, ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvel”. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule;

§ 82

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita täitmiseks kokku lepitud päeval;

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuste täitmist peale kohustuse täitmise tähtpäeva möödumist;

§ 65lg.

1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et

2. 2008 on pooled sõlminud käenduslepingu nr. * /t.lk. 7/., millega kostja tagas hageja poolt põhivõlgnikuga Tern Katused OÜ sõlmitud laenulepingutest * ja * tulenevaid kohustusi. Kostja tagas kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige kuni pankroti väljakuulutamiseni. Käenduslepinguga seoses on kostja allkirjastanud kolm kinnitust laenulepingu tingimuste muutmise kohta /t.l. 10,11, 12/. Kostja kinnitas, et käendab võlausaldaja eelnimetatud laenulepingust tulenevaid nõudeid põhivõlgniku vastu, laenu summa on 9 700 000 krooni, kostja kui käendaja vastutuse piirmääraks jäi 3 000 000 krooni. 4 2-10-62788 Ka on kostja allkirjastanud põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingu ja selle lisakokkulepped /t.l. 20, 21, 22/. Intressimääraks lepiti kokku Panga Eesti krooni laenude baasintress millele lisandus 3,25 % aastas.
3. aprillil 2010 kuulutas Pärnu Maakohus välja põhivõlgniku Tern Katused OÜ pankroti. Teade ettevõtte pankroti väljakuulutamise kohta ilmus Ametlikes Teadaannetes
5. 2010 /t.l. 23/. Alates pankroti väljakuulutamisest on peatatud laenulepingujärgne intresside ja viiviste arvestus.
6. aprillil 2010 saatis hageja kostjale nõude käenduslepingu täitmiseks /t.l. 31/ ettepanekuga täita käenduskohustus ja tasuda 3 000 000 krooni hagejale hiljemalt
7. maiks 2010.a. Järgmine nõue saadeti kostjale
9. 2010.a./t.l. 32/. Nõuete kaitsmise koosolek toimus
12. Muu hulgas tunnustati pankrotimenetluses ka AS SEB Pank nõuet summas 9 517 252 krooni /t.l. 25/ e. 608 263,26 eurot. Võla tagatiseks olnud vara müüdi enampakkumisel hinnaga 4 800 000 krooni /t.l. 118/.
14. 2011.a. määrusega kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt / t.l. 123/ on hagejale jaotise alusel välja makstud summa oli 270 093,69 eurot., seega põhivõlgniku poolt rahuldamata jäänud nõude osa 338 169,57 eurot. Jaotusettepanekule vastuväiteid ei esitatud.

§ 142

lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg.

2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Isegi kui võtta nõude aluseks tagastamata laenu summa- 9 323 103,62 krooni e. 595 854,92 eurot, siis on põhivõlgniku poolt tasumata summa selles osas 325 761,23 eurot. See tähendab, et hagejal on käenduslepingust tulenev nõudeõigus käendaja vastu võlgnevuse osas, mida põhivõlgnik täitnud ei ole. Käendaja vastutuse piirab kokku lepitud vastutuse piirmäär summas 191 734, 95 eurot. Kostja ei ole nõudele esitanud sisulisi vastuväiteid v.a. asjaolu, et nõude rahuldamine pankrotimenetluses on teadmata. Kuna hageja on tõendanud, et põhivõlgniku poolt on kohustus jäänud täitmata suuremas ulatuses kui see on kaetud käendaja vastutuse piirmääraga, siis kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega, kuna esitatud avaldus oli istungi toimumise ajaks menetlusse võtmata. Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Külli Mõlder Kohtunik 5