KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) ja selle alusel välja antud õigusaktidest, mitte politseiteenistuse seadusest või mõnest teisest eripensioni määramist reguleerivast seadusest.

§ 28

lg 1 kohaselt arvatakse pensionistaaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.

§ 28

ei anna õigust arvata politseiametnikuna töötamist pensionistaaži hulka kolmekordselt. PPVS-i alusel arvestatavat politseiametniku teenistusstaaži arvestatakse politseiametniku pensioni määramisel, mitte

-i alusel vanaduspensioni määramisel ega ATS-i alusel teenistusstaaži kindlaks määramisel. Kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka on arvestatud töötamine politseiametnikuna perioodil 01.03.1990-01.09.1994 ühekordselt. Tegemist ei ole ka ebavõrdse kohtlemisega, kuna üleminekul politseiametniku pensionilt riiklikule pensionile koheldakse kõiki isikuid võrdselt, so

-i alusel pensionistaaži arvutamisel ja ATS-i alusel pensioni suurendamisel lähtutakse tegelikult teenistuses oldud ajast. Seega on vastustaja kaebajale vanaduspensioni määramisel toiminud õiguspäraselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. V. Nopponeni apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on

-i sätted kaebaja pensioniõigusliku staaži kindlakstegemisel üldsäteteks, millele lisaks tuleks erisättena kohaldada ka PPVS § 108 lg-t

1. Kohus on ebaõigesti leidnud, et PPVS § 108 lg-st 6 tulenev sooduskord on kohaldatav ainuüksi politseiniku väljateenitud aastate pensioni määramise korral. Kui kohus leidis, et kehtiv regulatsioon ei võimalda kaebaja poolt eelmärgitud perioodil politseiteenistuses 2 töötatud aega arvestada tema vanaduspensioniõigusliku staaži hulka kolmekordselt, siis oleks kohus pidanud jätma seda takistava regulatsiooni kohtuotsuse tegemisel kohaldamata ning käivitama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus.
2. Sotsiaalkindlustusamet vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt nõustub vastustaja Tartu Halduskohtu 01.12.
3. a otsuses toodud seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väitega, mille kohaselt on halduskohus vaidlustatud otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Toimiku materjalidest nähtuvalt määrati V. Nopponenile Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 05.06.
6. a otsusega nr 83154-1 alates 04.06.2002 politseiametniku pension. Politseiametniku pension määrati
7. a kehtinud politseiteenistuse seaduse (PTS) alusel. PTS § 212 lõike 1 alusel arvati politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse politseiametniku pensionile, teenistuse aeg politseiametniku ametikohal. Sama paragrahvi lõike 4 alusel arvati politseiteenistuse staaži hulka teenistuse aeg politseiametnikuna alates
8. aasta
9. märtsist kuni
10. aasta
11. septembrini sooduskorras kolmekordselt. Seega reguleeris PTS § 212 politseiteenistuse staaži arvestamist vaid politseiametniku pensioni määramisel. 14.05.2010 esitas kaebaja pensioniametile avalduse tema politseiametniku väljateenitud aastate pensionilt vanaduspensionile üleviimiseks. Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 12 lõike 1 alusel käsitatakse üleminekut ühelt pensioniliigilt teisele pensioni esmakordse määramisena ja lõike 2 alusel tehakse pensioniõiguslik staaž kindlaks kooskõlas

§-ga 28. Eelnimetatud paragrahvi lõikest 1 tulenevalt arvatakse pensionistaaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.

§ 28

lõikes 3 sätestatakse ka sooduskorras pensioni staaži hulka arvatavad tegevused ja nimetatud lõige ei sätesta politseiametnikuna töötamise perioodi alates

1. aasta
2. märtsistkuni
3. aasta
4. septembrini arvamist staaži hulka sooduskorras kolmekordselt. Kooskõlas ATS § 57 lõikega 2 suurendatakse ametniku vanaduspensioni vastavalt ametniku teenistusstaaži pikkusele. Ametniku teenistusstaaži arvutamine vanaduspensioni suurendamiseks ATS § 57 lõike 2 alusel toimub Vabariigi Valitsuse 09.01.
5. a määruses nr 6 „Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“ sätestatud tingimustel. Nimetatud korra p 3 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka ajavahemik teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. ATS § 153 lõike 1 alusel arvestatakse ametniku teenistusstaaži hulka muuhulgas teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana. Sooduskorras teenistusstaaži arvestust ATS-i sätete kohaselt ei rakendata. Riiklike pensionide määramisel, arvutamisel ja maksmisel rakendatakse seadusi, millega on sätestatud vastavat liiki pensioni määramise, arvutamise ja maksmise kord. Seega nii varemkehtinud PTS kui alates 01.01.2010 jõustunud PPVS-i alusel arvestatakse politseiametniku teenistusstaaži üksnes nimetatud seadustes sätestatu alusel riikliku pensioni (politseiametniku väljateenitud aasate pensioni) määramiseks ja neid sätteid ei kohaldata

-i alusel vanaduspensioni määramisel ega ATS-i alusel teenistusstaaži 3 kindlaksmääramisel.

-i alusel pensionistaaži arvutamisel ja ATS-i alusel pensioni suurendamisel tuleb seega lähtuda tegelikust teenistuses oldud ajast, so teenistusse nimetamise kuupäevast kuni teenistusest lahkumise kuupäevani. 10. Seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et kui politseiametniku pensioni määramisel tuli pensioniõigusliku staaži arvestamisel lähtuda politseiteenistuse seadusest, siis riiklikule vanaduspensionile õigust andev pensioniõiguslik staaž tuli teha kindlaks

-i alusel, konkreetselt

§ 28alusel.

Selle alusel on V. Nopponeni pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud tema politseiametnikuna töötamise aeg ühekordselt teenistusse asumisest alates 24.09.1990 kuni 31.12.1998 ja alates 01.01.1999 kuni teenistusest vabastamiseni 03.06.

1. Pensioniõigusliku staaži hulka on arvestatud ühekordselt ka töötamine politseiametnikuna perioodil 01.03.1990 kuni 01.09.
2. a. Nagu juba märgitud, ei anna

§ 28

tervikuna ega ka sama paragrahvi lg 3, mis loetleb sooduskorras pensionistaaži hulka arvatavad tegevused, õigust politseiametnikuna töötamist arvestada riikliku vanaduspensioni määramisel staaži hulka kolmekordselt. 11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul olnud tegemist ka kaebaja ebavõrdse kohtlemisega, sest üleminekul politseiametniku pensionilt riiklikule pensionile koheldakse kõiki samas olukorras olevaid isikuid võrdselt, so

-i alusel pensionistaaži arvutamisel ja ATS-i alusel pensioni suurendamisel lähtutakse kõigi nende isikute puhul tegelikult teenistuses oldud ajast. Kuna käesolevas asjas ei ole alust asuda seisukohale, et tegemist oleks võrdsuspõhiõiguse rikkumisega, siis ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et halduskohus oleks tingimata pidanud jätma

-i vastavad sätted kohaldamata ja algatama põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse.

1. Arvestades seda, et kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (õigusabikulu 100 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.
2. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses palunud tühistada Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 22.06.
3. a otsuse, millega keelduti tema avaliku teenistuse staaži hulka arvestamast kolmekordselt ajavahemikku 01.03.1991 kuni 01.09.1994 ja teha vastustajale ettekirjutus selle ajavahemiku kolmekordselt vanaduspensionistaaži hulka arvamiseks. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 7 ja lg 2 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu pensioniõigusliku staaži tuvastamise ja pensionisummade maksmata jätmise asjades. Seega on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud. 23.12.
4. a määrusega kohustas ringkonnakohus kaebajat ekslikult apellatsioonkaebuse esitamisel tasuma riigilõivu summas 15,97 eurot, mille kaebaja ka 23.12.2011 tasus. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui selle on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Eeltoodu tõttu tuleb kaebajale tagastada tema poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 eurot. Einar Vene Agu Timmi 4 Maili Lokk