3-12-589/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-589 Otsuse kuupäev 07.09.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kirill Katšan´i kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vangla tegevusega Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Kirill Katšan Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Jätta kaebus rahuldamata;
2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 08.10.2012 a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 21.08.
3. a esitas Kirill Katšan Viru Vanglale taotluse (reg 24.08.
4. a) talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglases summas vangla äranägemisel. Kinnipeetava väitel oli talle tekkinud kahju seoses sellega, et 16.07.
5. a kella 10.00 paiku paigutati ta jalutuskäigu ajaks jalutusboksi, kuhu keegi oli nurka roojanud. 03.11.
6. a jättis Viru Vangla taotluse nr 6-16/34282 rahuldamata. 10.01.
7. a esitas Kirill Katšan Viru Vanglale 16.07.
8. a aset leidnud juhtumi kohta uue taotluse (reg 13.01.
9. a nr 6-16/19) talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglases summas vangla äranägemisel. Kinnipeetava väitel oli talle tekitatud kahju seoses sellega, et 16.07.
10. a kella 10.00 paiku paigutati ta jalutuskäigu ajaks jalutusboksi, kuhu keegi oli nurka 1 roojanud. K. Katšan selgitas, et vanemvalvur ja valvur lasid ta jalutusboksi sisse ja läksid ise kohe ära, kuigi oleksid pidanud jalutusboksi enne üle vaatama ja kontrollima, kas kõik on korras. Kui kinnipeetav peale jalutuskäiku ütles, et jalutusboks oli must ja nõudis vabandamist, ei võetud süüd omaks ja ei soovitud viga parandada. 09.03.
11. a jättis Viru Vangla kinnipeetav Kirill Katšani taotluse nr 6-16/19 rahuldamata. Kinnipeetav ei olnud Viru Vangla otsusega nõus ning pöördus kaebusega kohtu poole. 13.07.
12. a võttis Tartu Halduskohus menetlusse Kirill Katšani kaebuse Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vangla toiminguga. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt esitas K. Katšan Viru Vangla direktorile 10.01.
13. a kahju hüvitamise taotluse selle eest, et korrapidaja, kes töötas 16.07.
14. a kella 08.00 – 20.00 sektsioonis E2, suhtus kaebajasse väga halvasti ning tema õigused olid rikutud. K. Katšan märgib, et korrapidaja alandas ja solvas teda oma toimingutega. Korrapidaja tegi 16.07.
15. a Viru Vanglale teatise selle kohta, et avastas peale kella 11.00 jalutusboksist, kus kaebaja oli viibinud väljaheite hunniku. K. Katšan leiab, et korrapidaja oma tegevusega rõõnas teda ja koostas vale ettekande. Ta oleks pidanud jalutusboksi enne kaebaja sisenemist üle kontrollima, aga ei teinud seda ning tekitas oma tähelepanematusega kinnipeetavale ebameeldivusi. Kaebajale ei tule sellise asja tegemine jalutusboksis pähegi. Kui korrapidaja ta boksist välja viis, ütles kaebaja talle, et teda ei oleks pidanud sinna viima, sest boks oli must ja haisev. Korrapidajat see ei huvitanud ja ta koostas ettekande ning ei pakkunud K. Katšanile seletuskirja kirjutamise võimalust. Korrapidaja viga seisnes veel selles, et ta ei vaadanud seda hunnikut nurgas tähelepanelikult ja ei teinud kindlaks, millal see tehtud oli. Kaebaja leiab, et korrapidaja suhtus oma tööülesannetesse lohakalt ja ei kontrollinud jalutusbokse. Kaebaja ees ei ole isegi vabandatud ning ta leiab, et kellelgi ei ole õigust kinnipeetavat nii kohelda. Viru Vangla on rikkunud vangistusseaduse § 41 lg 1 ja EV Põhiseaduse § 9, § 11, § 12, § 15, § 19, § 25 ja §
16. Kaebaja leiab, et ta jalutas ühe tunni jooksul mustas ja haisvas boksis ja sellega on rikutud tema õigusi ja tema inimväärikust on alandatud. Kaebaja palub eeltoodu tõttu välja mõista Viru Vanglalt tema kasuks õiglane hüvitis mittevaralise kahju korvamiseks kohtu äranägemisel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Viru Vangla, olles tutvunud kinni peetava isiku kaebusega, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Kinnipeetav väidab, et talle tekkis kahju seoses sellega, et ta pidi jalutama boksis, kuhu oli keegi roojanud. Vastustaja selgitab, et jalutusbokside korrashoiu eest vastutab vangla ja jalutusbokside koristamine on finants- ja majandusosakonda majandustöödele abitööliseks üldkasutatavate ruumide ja jalutusbokside koristajana tööle määratud kinni peetavate isikute töökohustus. Jalutusbokse koristatakse graafiku alusel üldjuhul kolm korda päevas, so hommikul, lõunal ja õhtul. 2 Viru Vangla valvuri Alle Põdra 16.07.
17. a ettekande nr 2806 kohaselt kontrollis ta 16.07.
18. a kella 12.35 ajal E-hoone katusel olevate jalutusbokside korrasolekut ja avastas jalutusboksis nr 510, kus hommikusel jalutuskäigul viibis kinnipeetav Kirill Katšan, ukse poolt vaadates vasakus nurgas väljaheite hunniku. Ettekande alusel kontrolliti asjaolusid ja inspektor-kontaktisik Pille Metsar vestles kinnipeetav K. Katšaniga. Ettekandel on P. Metsari märge „Isikuga vesteldud antud teemal. Isik kinnitab, et valvur viis ta jalutusboksi, mida eelnevalt ei olnud kontrollitud“. A. Põdra 31.10.
19. a õiendist tulenevalt ei kontrollinud valvur enne K. Katšani jalutusboksi paigutamist jalutusboksi seisukorda, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas väljaheide oli jalutusboksis enne K. Katšani jalutusboksi paigutamist või mitte. Seetõttu tuleb lähtuda kaebaja väitest ja asuda seisukohale, et kinnipeetav paigutati jalutusboksi, kus oli väljaheite hunnik. Vangla võtab omaks, et enne K. Katšani jalutusboksi paigutamist tulnuks jalutusboksi puhtuses ja korrasolekus eelnevalt veenduda, kuid seda ei tehtud ja seetõttu ei avastatud väljaheidet jalutusboksis varem. Vastustaja möönab, et selliselt mustatud jalutusboksis jalutamine ei ole meeldiv ja K. Katšan võis tunda seetõttu jalutuskäigu ajal ebamugavust, kuid igasugune ebamugavustunne ei ole veel inimväärikuse alandamine. Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Vangla on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise tõsidusastmega juhtumiga, mida saaks pidada väärikuse alandamiseks. Vangla on taganud jalutusbokside puhtuse ja ei ole tõenäoline, et keegi vanglateenistuse ametnikest oleks jalutusboksis oma ihulisi vajadusi rahuldamas käinud. Väljaheite hunniku jättis jalutusboksi endast maha mõni samas jalutusboksis jalutuskäigul olnud kinni peetav isik, sh ei ole välistatud, et seda võis teha K. Katšan ise. Vangla ei ole teadlikult ja tahtlikult K. Katšani mustatud jalutusboksi paigutanud ning kui vangla oleks eelnevalt jalutusboksi seisukorrast teadlik olnud, oleks kinnipeetav paigutatud teise jalutusboksi. A. Põdra 31.10.
20. a õiendi kohaselt oli ta peale K. Katšani jalutusboksi paigutamist hinnanguliselt veel viis minutit jalutusbokside koridoris, seega saanuks K. Katšan valvurit teavitada jalutusboksi seisukorrast, kuid seda ta ei teinud. Kuna 16.07.
21. a ettekandest nr 2806 tuleneb, et väljaheite hunnik paiknes jalutusboksi vasakus nurgas, oli K. Katšanil võimalik viibida jalutusboksi puhtal alal ja vältida mustatud nurka. Väljaheitest leviv halb lõhn ei saanud olla ka väga intensiivne, sest jalutusboksid on avatud katusega ja tagatud on värske õhu juurdevool. K. Katšan taotleb mittevaralise kahju eest hüvitist õiglases summas kohtu äranägemisel ja vabandamist. RVastS § 9 lg lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Mittevaralise kahju väljamõistmisel puudub ühtne metoodika, mille alusel kahju suurus kindlaks teha. Üheks võimalikuks pidepunktiks kahjusumma määramisel on seejuures ka varasem kohtupraktika. Kohtupraktikas väljendatud seisukohtadest tulenevalt ei ole igale mittevaralise kahju juhtumile põhjust reageerida tingimata rahalise kompensatsiooni maksmisega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et õigusvastasuse tuvastamine, kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada isikule põhjustatud negatiivsed mittevaralised tagajärjed (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.10.
22. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-44-06, p 13). Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, tekkinud piinlikkusetunne või ajutine meeleolu langus (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.
23. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-11-04, p 18). Nimetatud asjaolud toovad mittevaralise kahju hüvitamise nõude kaasa üksnes juhul, kui seda õigustab üleelamise või rikkumise raskus (vt lisaks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.05.
24. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-17-05). Rahaline hüvitis tuleb seega kõne alla üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. 3 Riigikohus on 06.06.
25. a kohtuotsuses nr 3-3-1-27-02 märkinud, et mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees. Vangla leiab, et K. Katšanile ei ole tekkinud kahju, mis õigustaks kahju hüvitamist rahas. On küll kahetsusväärne, et kinnipeetaval tuli jalutada mustas jalutusboksis ning vangla on vabandanud kinnipeetava ees ja vabandab veel kord, kuid vastustaja on seisukohal, et K. Katšanile ei saanud sellest tekkida nii suuri kehalisi ja hingelisi üleelamisi, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamaksmist. Samuti tuleb siinjuures arvestada seda, et K. Katšan oleks võinud ise väidetava kahju tekkimise ära hoida ning ametnikke jalutusboksi seisukorrast teavitada. Vangla leiab, et antud juhul on kaebaja ees vabandamine piisav mittevaralise kahju hüvitamiseks. Lähtudes eeltoodust argumentatsioonist palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas on kaebaja esitanud halduskohtule HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse, taotledes talle Viru Vangla tegevusega (16.07.
26. a korrapidaja poolt kaebaja inimväärikuse alandamine) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemise järgi väljamõistetavas summas. Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Käesolevas asjas nõuab kaebaja mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise tõttu. Vastustaja ei vaidle vastu, et enne kaebaja jalutusboksi nr 510 paigutamist vangla ei veendunud boksi puhtuses ja korrasolekus ja seetõttu ei avastatud jalutusboksis olevat väljaheidet varem. Vangla on süüdi selles, et jalutusboksi puhtuse kontrolli ei teostatud, kuid vangla ei ole teadlikult ja tahtlikult paigutanud kaebajat mustatud boksi. Vastustaja teatas kohtule, et kui vangla oleks teadnud, et jalutusboks ei ole korras, oleks kaebaja paigutatud teise jalutusboksi. Vastustaja teatas kohtule, et vanglateenistuja A. Põdra 31.10.
27. a õiendi kohaselt oli ta peale kaebaja jalutusboksi paigutamist ajaliselt veel viis minutit jalutusbokside koridoris ja kaebajal oli võimalik teda teavitada jalutusboksi seisukorrast, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Seega oli kohtu arvates kaebajal reaalne võimalus vältida enda olekut ebameeldivas jalutusboksis. Kohus leiab, et vastustaja süü tõttu oli kaebajal ebameeldiv boksis jalutada, kuid seda ebamugavustunnet ei saa lugeda käesoleval juhul inimväärikust alandatavaks. Inimväärikuse mõistel on kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral ning kohtupraktikast tulenevalt ei ole käesoleval juhul tegemist sellise tõsidusastmega juhtumiga, mida saaks pidada inimväärikuse alandamiseks. 4 Seoses sellega, et valvur ei kontrollinud enne kaebaja jalutusboksi paigutamist jalutusboksi seisukorda, ei ole võimalik tuvastada, kas väljaheide oli jalutusboksis enne kaebaja jalutusboksi paigutamist või mitte ja seega oli vanglal esialgu kahtlus, et selles oli süüdi kaebaja ise. Siiski lähtus vangla kaebaja väitest ja ei asunud seisukohale, et selles oli süüdi kaebaja. Kohus ei leia, et vangla kahtlust kaebaja osas saaks pidada nii tõsiseks rikkumiseks, et see tooks ilmtingimata kaasa rahalise kompensatsiooni väljamaksmise. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole igale rikkumisele põhjust reageerida tingimata rahalise kompensatsiooni väljamaksmisega. Vangla vabandas juhtumi pärast ja kohus leiab, et see on piisav kompensatsioon ülalnimetatud rikkumise puhul. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, tekkinud piinlikkusetunne või ajutine meeleolu langus. Nimetatud asjaolud toovad mittevaralise kahju hüvitamise nõude kaasa üksnes juhul, kui seda õigustab üleelamise või rikkumise raskus. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole tegemist raske rikkumisega, mis tooks tingimata kaasa mittevaralise kahju rahalise hüvitamise ning rikkumine on heastatav vabandamisega, mida vastustaja juba tegi. Arvestades RVastS § 9 lg 2 sätestatut, hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus leiab, et õiguserikkumine ei ole raske, vanglal puudus tahtlus rikkuda kaebaja õigusi, vangla vabandas kaebaja ees ja seega kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tamara Hristoforova kohtunik 5