2 lubatud kuni 15/100 suurune osa pandi eseme müügist laekunud summast on antud juhul 5625 eurot. Haldur on võtnud pandipidajast võlausaldaja SEB Pank AS-i nõusolekul pankrotivarasse 1500 eurot laenu, millest 1000 eurot ei ole võlausaldajaga kokkuleppel arvestatud
2 ette nähtud 15/100 hulka pandieseme müügist laekuvast summast. 1000 eurot moodustab pandi eseme müügist laekunud summast 2,66 % ja nii jääb pankrotimenetluse kulude määraks pandi eseme müügist laekunud summast 17,67 %. AS SEB Pank andis haldurile nõusoleku võtta pankrotivarasse kuni 2000 eurot laenu kinnistul asuva elamu kütmise kulude tasumiseks 2010/2011. aasta talvel ja võlausaldaja on nõustunud seda summat mitte lugema pandieseme müügist laekuva 15/100 suuruse osa hulka. Haldur on seisukohal, et laenu tuleb käsitelda erinevalt muudest massikohustustest ja laenu koos intressidega ei arvestata
2 ette nähtud 15/100 hulka. Laen, intressid ja
ette nähtud väljamaksed tuleb pankrotivarast tagastada enne jaotise alusel raha väljamaksmist. Seega kuulub AS-ile SEB Pank väljamaksmisele 37 500- 5625- 1000 = 30 875 eurot. Rohkem ei ole võlausaldajatele võimalik väljamakseid teha ja rahuldamata jäävad järgmised nõuded: II rahuldamisjärgus SEB Pank AS-i nõue 90 962.87 eurot (pandi eseme müügist laekunud summat ületavas osas), OÜ Reefer&Co nõue 87 942.43 eurot ja III järgus Maksu-ja Tolliameti nõue 1 261.22 eurot.
3 ja 4 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue pandi eseme müügist laekunud summat ületavas osas
1 p. 2 ette nähtud rahuldamisjärgus.
4 viimase lause kohaselt see põhimõte ei kehti, kui võlgnik on pantinud oma vara kolmanda isiku võla tagamiseks. Võlgnik on käendanud OÜ Ksenigma kohustusi AS-i SEB Pank ees. Varem seatud hüpoteegid tagavad kõiki hüpoteegipidaja nõudeid s.h. tulevikus tekkivaid. Käenduslepingu alusel on AS-i SEB Pank nõue võlgniku vastu 40 290.66 eurot. Seega jääb AS SEB Pank nõudest II rahuldamisjärku 162 128.53- 30 875 - 40 290.66= 90
1 ja 153 lg. 2 kohaseid väljamakseid 8130.82 eurot, mille hulgas on ka osaline halduri tasu 2607.60 eurot ja sellelt ette nähtud sotsiaalmaks 860.51 eurot. Halduri tasu ülejäänud osa (3054.21 euro) väljamaksmiseks raha puudub. Haldur on läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohtusse hagide esitamiseks aluseid ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks, mistõttu teeb haldur ettepaneku pankrotimenetluse lõpetamiseks seoses raugemisega vastavalt
4. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu vastavalt
4 ja 6, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohtu poolt 01.juunil 2012.a. Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele menetluskulude hüvituseks ettemaksu tegemiseks ei ole ükski võlausaldaja reageerinud.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja nimetab
1 kohaselt võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel usaldusisiku, kellele võlgnik on kohustatud tegema § 173 lg. 3 ja 6 ette nähtud makseid. Hans Krais esitas kohtule 20.septembril 2010.a.
lg 1 kohase avalduse, milles kohustub täitma
11.aprillil 2012.a. toimunud võlausaldajate üldkoosolek esitas võlgniku usaldusisikuks Maarja Kraisi, kes on andnud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. 01.juunil k.a. Ametlikes Teadaannetes avaldatud teates on märgitud ka võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks ja antud võlausaldajatele võimalus sellele vastuväidete esitamiseks. Üksi võlausaldaja kohustustest vabastamise menetluse alustamisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluse alustamine on antud juhul võimalik, sest puuduvad
lg 2 takistavad asjaolud.
1 ja 66 lg. 3 kohaselt tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel kinnitada ka pankrotihalduri tasu ja otsustada pankrotihalduri poolt tehtud kulutuste põhjendatus. Võlgnik ei ole halduri poolt esitatud kuludele ega taotletavale tasule vastuväiteid esitanud. 14.juunil 2012.a. saabus vastuväide SEB Pank AS-ilt. Vastuväitest nähtub, et kinnistul asuva elamuga seotud 989.87 eurot on tasunud pankrotivarasse SEB Pank AS. Jaotusettepaneku kohaselt olid need kulud kokku 1550.44 eurot. Võlausaldaja andis haldurile nõusoleku võtta elamuga seotud kulude tasumiseks pankrotivarasse kuni 2000 eurot laenu. Tegelikud kulud olid 1550.44 eurot, milledest 989.87 eurot on hüvitanud võlausaldaja. Seega on pankrotimenetluse kulud üle
2 ette nähtud piirmäära põhjendatud ainult summas 560.57 eurot ja võlausaldaja poolt tasutud 989.87 eurot tuleb näidata samuti massikohustuste hulgas. Võlausaldaja on veel seisukohal, et pankrotimenetlusega seotud väljamaksete hulka ei saa lugeda ajutise halduri tasult kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu 161.06 eurot, sest tulumaksu peab maksma pankrotihaldur kui füüsiline isik. Neil põhjustel palub võlausaldaja halduri aruannet olemasoleval kujul mitte kinnitada. Kohus leiab, et võlausaldaja seisukohaga saab nõustuda osaliselt. Lisaks võlausaldaja poolt tasutud summale pidi haldur võtma elamu kütmisega seotud kulude tasumiseks laenu OÜ-lt Polero Konsultatsioonid. Laen 1500 eurot on kulutatud kütteõli ostmiseks OÜ-lt Hepa ja elektri eest 6 tasumiseks nagu on näidatud lõpparuandes. Kokku kulus selleks 1550.44 eurot. Laenu ületava osa tasumiseks leidus raha pankrotivaras. Haldur on esitanud kohtule OÜ Hepa arve nr. 115 10.jaanuarist 2011.a. kütteõli eest 497.50 euro tasumiseks, arve nr. 147 31.jaanarist 2011.a. kütteõli eest 440 euro tasumiseks ja tšeki kütteõli ostmise kohta sularaha eest summas 135.06 eurot. Kokku on kütteõli ostetud seega 1072.56 euro eest ja sama summa on näidatud jaotusettepanekus massikohustuste hulgas. Hans Kraisi pangakonto väljavõttelt nähtub, et ajavahemikul 21.veebruarist 2011.a. kuni 23.märtsini 2012.a. on elektrienergia eest tasutud 477.88 eurot. Haldur pöördus 02.detsembril 2010.a. SEB Pank AS-i poole palvega pankrotimenetlust finantseerida ja selgitas maja kütmise vajadust. 16.detsembril 2010.a. teatas võlausaldaja nõusolekust kulusid katta ja palus saata arve kütuse ostmise kohta. 23.detsembril 2010.a. on võlausaldaja andnud haldurile nõusoleku pankrotivarasse kuni 2000 euro suuruse laenu võtmiseks intressiga 0,1 % aastas ning laenu ja selle intresside mittearvestamiseks
2 ette nähtud 15/100 suuruse piirmäära hulka pandieseme müügist laekunud summast, mille tõttu laen ja intressid makstakse pankrotivarast välja enne raha väljamaksmist jaotise alusel ja selle summa võrra jääb pandipidajast võlausaldaja nõue rahuldamata. SEB Pank AS kandis võlgniku kontole 21.detsembril 2010.a. 95.93 eurot Soojusabi OÜ arve nr. 192 tasumiseks, 814.87 eurot OÜ Hepa arve nr. 1216 tasumiseks ja 21.jaanuaril 2011.a. 79.03 eurot elektriarve tasumiseks. Kaks esimest arvet olid teenuse osutajate poolt vastavalt 20.detsembril 2010.a. ja 10.detsembril 2010.a. esitatud tasumiseks halduri büroole ja büroo poolt samadel kuupäevadel ka tasutud. Eesti Energia AS esitas arve tasumiseks otse võlgnikule 12.jaanuaril 2011.a. ja selle tasus haldur võlgniku kontolt 31.jaanuaril 2011.a. Haldur on seisukohal, et võlausaldaja finantseeris nende summadega pandi esemeks oleval kinnistul asuva elamu kütmist enda huvides ja tegemist oli tagastamatu abiga pandi eseme hävimise või väärtuse vähenemise ärahoidmiseks. Kokkulepet nende summade tagastamiseks pankrotimenetluse kuludena ei olnud. Seepärast on need summad ka massikohustuste hulgas näitamata. Kohus leiab, et võlausaldaja poolt tasutud summasid ei saa lugeda ühekski
1 nimetatud massikohustusteks. Asjas ei ole vaidlust, et tegemist oli vältimatute kuludega pandi eseme väärtuse olulise vähenemise ärahoidmiseks. Seega tegi AS SEB Pank kui ainus pandipidajast võlausaldaja need maksed enda huvides. Vastasel korral oleks pidanud haldur võtma pankrotivarasse selle summa võrra rohkem laenu ja kinnistu müügist laekunud summast oleks nõude rahuldamiseks jäänud seepärast vähem. Seaduse mõttest ei tulene, et osa pankrotimemenetlusega seotud kulusid peaks jääma haldurile hüvitamata. Põhjendatuks tuleb lugeda võlausaldaja vastuväide ajutise halduri tasult näidatud tulumaksu osas.
1 p.1 kohaselt kuuluvad massikohustuste hulka ka halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest või muudest toimingutest tekkivad kohustused. Viimaste hulka saab lugeda ka haldurile määratud tasudelt ette nähtud riigimaksud. Jaotusettepaneku kohaselt on massikohustusteks loetud ka ajutise halduri tasult arvestatud üksikisiku tulumaks 161.06 eurot ja seda lisaks pankrotimenetluse kulude hulgas näidatud ajutise halduri tasule 605.88 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu peab juba sisaldama sellelt kinnipidamisele kuuluvat üksikisiku tulumaksu ja viimane ei kuulu eraldi pankrotivarast väljamaksmisele. Seepärast tuleb jaotusettepanekus näidatud massikohustused kinnitada ajutise halduri tasult kinni peetud tulumaksu 161.06 euro võrra väiksemana. Taotlus halduri tasu hüvitamiseks riigi arvel tuleb rahuldada osaliselt. Pankrotivarasse on laekunud kokku 43 888.23 eurot, millest 41 969.07 eurot jääb
2 kohaselt aluseks halduri tasu arvestamisel.
1 kohaselt on 32 001 kuni 64 000 euro suuruse pankrotivara korral 7 halduri tasu alammäär 4665 eurot, millele tuleb lisada 10 % vara alumist piiri ületavalt osalt. Seega kujuneb pankrotihalduri tasu alammääraks 5661.81 eurot. Kuna tegelikult saab pankrotivarast halduri tasuna välja maksta 2607.60 eurot, siis taotleb haldur puudujääva osa 3054.21 euro ja sellelt sotsiaalmaksu tasumiseks vajaliku 1007.89 euro hüvitamist menetlusabi korras riigi arvel, sest
11 teise lause kohaselt võib kohus halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks määrata halduri taotluse alusel ka menetlusabi. Kohus leiab, et menetlusabi määramine puudujääva summa ulatuses ei vastaks seadusele. Antud juhul tuleb halduri tasu arvestada vastavalt vara väärtusele ja muud pankrotimenetluse kulud ei anna alust katta halduri tasuks puudujäävat osa täies ulatuses riigi arvel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei või menetlusabi korras määratud pankrotihalduri tasu, mida ei mõisteta riigi kasuks välja, olla suurem kui 397 eurot. Seega kui määrata pankrotihalduri tasu ja kulud riigi arvel hüvitamisele suuremas summas, siis tuleks need võlgnikul 397 eurot ületavas osas riigile hüvitada. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kuludeks ja võlausaldajate nõuete tasumiseks ning lahendamisel on kohustustest vabastamine, siis ei pea kohus põhjendatuks suuremas summas halduri tasu riigi kanda jätta. Seepärast tuleb jaotusettepanekus näidatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksetest jätta kinnitamata halduri tasu riigi arvel 3054.21 eurot ja sellelt sotsiaalmaksu tasumiseks arvestatud 1007.89 eurot. Muud väljamaksed pankrotivarast tuleb lugeda põhjendatuiks ja kinnitada. OÜ-lt Polero Konsultatsioonid võetud laenu 1500 euro tagasimakse on võlausaldaja nõusolekul jäetud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete hulgas näitamata. Laen on halduri poolt tagastatud 23.märtsil 2012.a. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.