← Eesti

3-12-2000/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2000 Haldusasi M.V.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks reguleerim

§ 121lg 4, § 204 lg 1 ja 2).

  1. 19.09.2012 saabus Tallinna Halduskohtule M.V.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks reguleerima kohtulahendite andmebaasidega tutvumise taotluste rahuldamise aega. Ühes kaebusega on esitatud kohtule ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus. Kaebaja leiab, et soovitatavalt võiks vastavaks ajaks olla vangla enda poolt nimetatud üks nädal, mida võiks erandjuhtudel ja etteteatamisega pikendada veel ühe nädala võrra. Kaebust põhjendab kaebaja sellega, et enamus kohtuotsuseid ja kohtumäärusi sisaldavad viiteid Riigikohtu praktikale ja kinni peetavatel isikutel on apellatsioon-, kassatsioon- ja määruskaebuste koostamisel vajalik tutvuda vastavate kohtulahenditega ja ka Riigikohtu praktikaga üldisemalt. Kõik kohtutoimingud on seotud kindlate tähtaegadega ja kui kohtulahendite andmebaasidega tutvumise taotlusi ei lahendata kindla ja mõistliku aja jooksul, rikub see oluliselt kinni peetavate isikute kaitseõigust. Kaebaja on kahe nädala jooksul esitanud rohkem kui kümme taotlust, millele pole reageeritud.
  2. Tulenevalt

§ 121

lg 2 punktist 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Käesoleval juhul ei ole lubatud esitada kaebust teise isiku õiguste või üldiste huvide kaitseks, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus.

§ 44

lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üldjuhul üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on seega isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Kohtule teadaolevalt ei ole kinni peetava isiku puhul kaebeõiguse üldregulatsiooni suhtes eriregulatsiooni sätestatud. Seega, ainuüksi kaevatud haldusakti või toimingu vastuolu seadusega ei loo isikule kaebeõigust selle vaidlustamiseks. Kaebusest ei nähtu, et see oleks esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Vastupidi, kaebaja on viidanud, et kinni peetavatel isikutel on kohtutele dokumentide koostamisel vajalik tutvuda vastava kohtupraktikaga, märkides, et kohtulahendite andmebaasidega tutvumise taotluste lahendamise aeglus rikub kinni peetavate isikute kaitseõigust. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et kaebaja on Tallinna Vangla poole 23.07.2012 pöördunud taotlusega eelkirjeldatud korra kehtestamiseks ning põhjendanud oma taotlust süüdistatavatele kaitseõiguse tagamise vajadusega (tl 7). Vangla on taotluse 21.08.2012 vastusega nr 5-8/30893-1 rahuldamata jätnud (tl 8) ja kaebaja on vastusele esitanud vaide, mille on vangla 13.09.2012 vaideotsusega nr 5-15/34516-1 rahuldamata jätnud. Vaideotsusest nähtub, et kaebaja on vangla poole pöördunud teiste kinni peetavate isikute õiguste kaitseks. Vaide esitamise põhjusena on kaebaja vaideotsuse kohaselt märkinud, et kindla ajapiirangu puudumine elektroonilise kohtulahendite registriga tutvumise taotluste rahuldamisel kahjustab otseselt kaitseõigust neil vahistatutel, kes on seotud ajalimiidiga kriminaalprotsessidel ettevalmistamise või apellatsioonkaebuste ning kassatsioonkaebuste koostamisega. Seega on kaebaja juba vaidemenetluses püüdnud kaitsta teiste isikute subjektiivseid õigusi. Kaebusele on küll lisatud kaebaja 24.05.2012 märgukirjale vangla poolt 25.06.2012 koostatud vastus nr 5-18/22468-1, millest nähtuvalt on kaebaja juhtinud vangla tähelepanu asjaolule, et vaatamata korduvatele avaldustele ei olnud M.V.il ajavahemikus 09.04.2012 kuni 24.05.2012 võimalik kasutada internetti ning see rikkus M.V.i õigusi kriminaalprotsessis (tl 6). Siiski puuduvad kohtul andmed selle kohta, et kaebaja oleks vaidemenetluse korras kaitsnud oma subjektiivseid õigusi, mistõttu ei saa kohus teha kaebajale ettepanekut kaebust vastavas suunas muuta. 3. Märgitud põhjustel leiab kohus, et kaebuse materjalide alusel on antud juhul kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut kaitsta üldjuhul subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Kuna kaebus on esitatud teiste isikute subjektiivsete õiguste kaitseks, tuleb see tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 121lg 2 punkti 1 alusel.

Kui kaebaja soovib siiski kaitsta oma subjektiivseid õigusi, tuleb tal läbida selleks vangistusseaduse §-s 11 ettenähtud vastav kohtueelne menetlus ning alles seejärel saab ta pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks kaebusega kohtu poole, sedagi üksnes ulatuses, milles kaebaja nõuet ei ole kohtueelses korras tähtaegselt rahuldatud (

§ 47lg 1).

4. Kaebaja on taotlenud ka riigilõivu tasumisest vabastamist. Kuivõrd kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, puudub ka vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks. Aili Maasik Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.