lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et QWE Mööblimaja OÜ on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi ning äriühingu majandustegevus on lõppenud. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 231 000 euro võrra. Ajutine pankrotihaldur nõustub osaliselt võlgniku poolt esitatud maksejõuetuse põhjustega. Ajutine haldur märgib ka, et võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud absoluutselt mittemingisugust informatsiooni. Ajutise halduri poolt kogutud ja võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt olid võlgnikul likviidsusprobleemid juba 2011 aastast ja 2012 aastal oli plaanis võlgnik likvideerida, alalise maksejõuetuse olukord tekkis juba 2011 aastal (nt täitemenetlused täitmata kohustuste suhtes – enamus 2011 aastal alustatud). 9 / 12 2-12-27572 Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Ajutine haldur märgib, et kogutud andmete põhjal on raske määrata võlgniku püsiva maksejõuetuse aega. Samas on enamus täitemenetlusi alustatud võlgniku vastu 2011 aastal ja võlgnikul oli plaanis äriühing 2012 aastal likvideerida. Seega võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt jaanuaris 2012.a. Võlgnik esitas aga pankrotiavalduse kohtusse 13.07.2012, so 6 kuud hiljem kui oli lõplikult selge võlgniku püsiv maksejõuetus. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige majandusolukorra halvenemisest ja sellest johtuvalt suutmatusest täita rahalisi kohustusi. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Hinnang tegevuse jätkamisele ja tervendamisele Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks puuduvad objektiivsed võimalused. Võlgniku vara koosseisus olevad kinnistud, nõuded kolmandate isikute vastu ja sõidukist saadav prognoositav raha kuni 1 000 eurot ei kata võlgniku kohustusi. Muu oluline informatsioon Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt
-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et võlgniku juhatus on põhjuseta jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse (esitas ca 6 kuud pärast võlgniku püsiva maksejõuetuse teket), millega on nii juhatuse liige Natalja Pessotšinskaja rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust. Ajutine pankrotihaldur märgib ka, et võlgniku juhatuse liige Natalja Pessotšinskaja on rikkunud
lg 3 p 1 (teabe andmine ajutisele pankrotihaldurile) ja lg 4 (ajutisele pankrotihaldurile majandusaasta aruande ja finantsandmete esitamine) sätestatud kohustusi. KarS § 385 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt pankroti- või täitemenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Juhatuse liikme Natalja Pessotšinskaja teos (so tegevusetuses) võivad esineda KarS § 385 lg 1 sätestatud kuriteo tunnused.
lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt
lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt 10 / 12 2-12-27572 tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti
lg 2 nimetatud summat.
1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kuna võlgnikul vara puudub, siis palub ajutine pankrotihaldur käesolev pankrotimenetlus lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et osaühingu QWE Mööblimaja OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg-te 1 ja 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku QWE Mööblimaja OÜ pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise reaalne võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et QWE Mööblimaja OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu
Pankrotiseaduse kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada oma kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata QWE Mööblimaja OÜ dokumentide hoidjaks Natalja Pessotšinskaja. Eeltoodu alusel lõpetab kohus QWE Mööblimaja OÜ pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Ajutine haldur esitas kohtule taotluse tasu ja kulude hüvitise kindlaksmääramiseks. Kohus, tutvunud taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste 11 / 12 2-12-27572 hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg –te 2-7 järgi tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Ajutine haldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 945,00 eurot ja kulude hüvitamise summas 53,16 eurot määramiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt kulus pankrotimenetlusele 10,5 tundi tunnitasuga 90,00 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus tasu ja kulude hüvitamiseks on põhjendatud. Kuna võlgnikul puudub vara, tuleb ajutisele haldurile määrata tasuks 397 eurot riigi arvelt ning ülejäänud summas võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks. Kulude hüvitamiseks 53,16 eurot, millele lisandub käibemaks 10,63 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik 12 / 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.