3-12-871/14

3-12-871 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-12-871 Haldusasi A.A´i kaebus Viru Vangla 15.02.2012 käskkirja nr. 6-1/96 KP tühistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja A.A vastustaja Viru Vangla, esindaja Kadi Alaküla Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. september 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta A.A´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
3. 15.11.2011 kohaldati Viru Vangla käskkirja nr. 6.-1/646-KP alusel kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine). Nimetatud käskkirja kohaselt lõi kaebaja 11.11.2012 saatmise ajal kaaskinnipeetavat kaks korda kätega näo piirkonda. 1.
4. 15.02.2012 pikendati vaidlustatava käskkirjaga nr. 6.-1/96-KP määratud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. 1 3-12-871 1.3 16.02.2012 pöördus kaebaja vastustaja poole vaidega käskkirja nr. 6.-1/96-KP kehtetuks tunnistamiseks, kuid 05.04.2012 vaideotsusega nr. 6-12/71-1 jäeti esitatud vaie täies ulatuses rahuldamata. 1.4 27.04.2012 laekus halduskohtusse A. Ai poolt esitatud kaebus Viru Vangla 15.02.2012 käskkirja nr. 6-1/96 KP tühistamiseks ning 09.05.2012 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja leiab, et arvestades tema käitumist, ei ole õiged käskkirjas nr. 6.-1/96-KP tehtud kaalutlused ja põhjendused ning nimetatud käskkirjaga rikutakse alusetult tema õigusi ja piiratakse vabadust. Samuti ei ole vaidlustatav käskkiri valitud meetmega proportsionaalne. 2.1 Kaebaja väitel talus ta kohtusse pöördumise hetkeni kohaldatud julgeolekuabinõusid alates 15.11.2011 ehk 5 kuud ja 10 päeva. Kaebaja sõnul ei olnud tema suhtes pikaajaliselt kasutatud meede proportsionaalne ega vastustaja poolt kuidagi põhjendatud. Meetmete rakendamise ajal täitis kaebaja kõik vastustaja poolt antud korraldused ning käitus korralikult ja viisakalt nii kaaskinnipeetavate kui ka vanglaametnike suhtes. Kaebaja on seisukohal, et kuna täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine toob paratamatult kaasa ka kinnipeetava õiguste piiramise, siis antud korral peab vangla oma otsust põhjendama. Seega on Viru Vangla 15.02.2012 käskkiri nr. 6-1/96 KP, millega pikendati täiendavate julgeolekuabinõude kasutamist, õigusvastane ning kuulub tühistamisele.
6. Vastustaja ei ole kaebuses tooduga nõus ja vaidleb selle vastu. 3.1 Tulenevalt Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 69 lg-st 3 lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kui langevad ära VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Viru Vanglas vaadatakse reeglina meetme kohaldamise vajadust üle iga kolme kuu tagant. Vastustaja hindas kolme kuu jooksul VangS § 69 lg-s 1 mainitud asjaolusid ning leidis, et alates ennetava meetme rakendamisest ei ole nad muutunud. 3.2 15.02.2012 pikendati käskkirjaga nr. 6.-1/96-KP kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamist selleks, et jätkata tõhusamat järelevalvet kaebaja üle ja vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega, kelle suhtes võib ta olla vägivaldne. Vastustaja selgitusel käskkirja nr. 6.-1/96-KP kohaldamisel arvestati kaebaja varasema käitumisega, sealhulgas kuriteoga, mille eest ta karistust kannab, ning kaaluti muid riske vangla julgeolekule ja teiste isikute ohutusele. Samuti 15.02.2012 seisuga ei olnud vanglateenistujatele teada 11.11.2012 toimunud intsidendi täpsemaid asjaolusid ja kas juhtunusse oli segatud teisi inimesi. Seega, nimetatud asjaoludest lähtudes, oli vastustajal põhjust suhtuda kaebajasse erilise ettevaatlikkusega, pidada teda ohtlikuks teistele isikutele ja vangla julgeolekule ning selle alusel pikendada tema suhtes valitud ennetava meetme kasutamist. 3.3 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Haldusasja materjalidest tulenevalt toimus 11.11.2011 Viru Vanglas kaebaja ja teise kinnipeetava vahel füüsiline konflikt, kus kaebaja lõi korduvalt teist kinnipeetavat. Rünnaku 2 3-12-871 tagajärjel fikseeriti kinnipeetaval lõualuu murd ja silma all pindmise marrastusega turse. Seoses toimunuga alustati kriminaalmenetlust ning Viru Vangla 15.11.2011 käskkirja nr. 6.1/646-KP alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine) kuni kolmeks kuuks. 15.02.2012 käskkirjaga nr. 6.1-/96KP pikendati valitud ennetavat meedet veel kolmeks kuuks.
8. Kaebaja leiab, et Viru Vangla 15.02.2012 käskkiri nr. 6.1-/96-KP on kaalutlus- ja vormivigane, põhjendamata, ebaproportsionaalne ning seetõttu kuulub tühistamisele.
9. Vastavalt Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 54 haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 5.1 Vaidlustatava käskkirja nr. 6.1-/96-KP andis välja Viru Vangla julgeolekuosakonnajuhataja Jaanus Liba. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas haldusorgani nimel tegutsenud füüsiline isik oli volitatud 15.02.2012 haldusakti (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamine) väljaandmiseks kooskõlas HMS § 8 lg-ga
10. 5.2 Vanglaametnike volitused haldusaktide väljaandmiseks on kindlaks määratud Vangla sisekorraeeskirjas (edaspidi VSKE). 15.02.2012 seisuga kehtinud VSKE § 13 kohaselt oli vangla julgeolekuosakonna juhatajal otsustuspädevus s.h. ka teha otsus VangS § 69 lg 4 esimeses lauses sätestatuna ehk kohaldada kinnipeetavate suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Järelikult vaidlustatav haldusakt on välja antud isiku poolt, kellel oli pädevus tegutseda haldusorgani nimel.
11. HMS § 40 lg-st 2 tulenevalt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusasja materjalidest nähtub, et enne koormava haldusakti väljaandmist teavitati kaebajat tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kasutamise pikendamisest kolmeks kuuks ning võimaldati esitada selle kohta endapoolsed vastuväited. 15.02.2012 esitatud seletuskirjas teatas kaebaja, et ta ei ole nõus tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamisega (t.lk 60). Kohus on seisukohal, et kuna enne haldusakti väljaandmist võimaldas vastustaja kaebajal esitada oma seisukoht ning kaebaja seda tegi, siis puudub alus arvata, et haldusmenetluse käigus jättis vastustaja kaebaja ärakuulamisõiguseta.
12. HMS § 55 lg 1 näeb ette haldusakti selgust ja ühiselt mõistetavust. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatav haldusakt ei ole selge. Haldusakti resolutsioonist tulenevalt pikendati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kasutamist alates 16.02.2012 kolmeks kuuks ehk kuni 16.05.2012 VSKE § 13 ja Vang § 69 lg 4 alusel, kuna vastustaja seisukohalt on kaebaja ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule ning meetme kasutamise pikendamine on vajalik uute õigusrikkumiste ennetamiseks. Samuti haldusakti resolutsioonis on välja toodud täiendavate julgeolekuabinõude loetelu, mille rakendamist kaebaja suhtes pikendatakse nimetatud ajaks. Sellest tulenevalt 15.02.2012 käskkirja nr. 6.-1/96-KP resolutsioon kajastab kokkuvõtlikult haldusakti sisu, millest arusaamiseks ei vaja adressaat eriteadmisi ning seda ei saa kahepoolselt tõlgendada. 7.1 Haldusakti vorminõuete järgimise eelduseks on samuti haldusakti põhjendamine, seda enam, kui tegemist on adressaadi õigusi koormava haldusaktiga HMS § 56 lg 1 ja lg
13. 3 3-12-871 Vaidlustatavat haldusakti ei saa nimetada adressaadi (kaebaja) jaoks soodsaks, seega oli vastustajal nimetatud haldusakti põhjendamise kohustus. Haldusakti faktiliseks aluseks täiendavate julgeolekuabinõude kasutamise pikendamise kohta on teiste isikute ja vangla julgeoleku tagamine ning täiendavate asjaolude väljaselgitamine seoses alustatud kriminaalmenetlusega. Haldusakti õiguslik alus on ka olemas VSKE § 13 ja Vang § 69 lg 4, Järelikult 15.02.2012 käskkiri nr. 6.-1/96-KP vastab kirjaliku haldusakti vorminõuetele.
14. Haldusakti õiguspärasus oleneb ka õigusliku aluse kehtivusest ja sellega kooskõlastusest HMS §
15. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et vastustaja poolt välja antud 15.02.2012 käskkiri nr. 6.-1/96-KP on kooskõlas VSKE, VangS ja HMS-ga.
16. Kohus on seisukohal, et VangS § 69 lg 4 rakendamine toob kaasa diskretsiooni ehk kaalutusõiguse kasutamise, kuna haldusorganil tuleb kaaluda otsuse tegemist. Seega peab kohus vajalikuks kontrollida haldusakti väljaandmisel tehtud kaalutlusi (diskretsiooni kasutamine). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve HMS § 4 lg
17. 15.02.2012 käskkirjas nr. 6.-1/96-KP ei ole tuvastatud diskretsiooni kasutamata jätmist, selle piiride ületamist või kuritarvitamist. Käskkirjas tehtud kaalutlusest on näha, et täiendavate julgeolekuabinõude kasutamise eesmärgiks on vanglas viibivate isikute ja vangla julgeoleku tagamine, mille saavutamine on küll võimalik teiste meetmetega (kõikide lahtise osakonna kambrite lukustamine), mis antud juhul ei ole proportsionaalne. 9.1 Kohus leiab, et arvestades kaebaja hoolsat käitumist alates 15.11.2011 kuni 15.02.2012 (täiendavate julgeolekuabinõude kasutamise ajal), ei ole siiski välistatud kaebaja vägivaldsus ka edaspidi, mis omakorda seab ohtu vangla julgeoleku. Märkimata ei saa jätta seda, et ennetavate meetmete kasutamise pikendamine pidi piirama kaebaja suhtelemist teiste kinnipeetavatega, kuna suhtlemine teiste kinnipeetavatega saaks mõjutada negatiivselt alustatud kriminaalmenetlust. Seega, võttes arvesse kõiki asjaolusid, ei tekki kohtul kahtlust, et täiendavate julgeolekuabinõude kastutamise pikendamine oli vajalik. Käskkirjas nr. 6.1/96-KP on kaalutud vanglas viibivate isikute huvid ja kaebaja õiguste piirang. Selge on see, et nimetatud haldusaktiga välistati võimalikud kahjulikud tegurid nii kriminaalmenetlusele kui ka vangla julgeolekule tervikuna. Sellest tulenevalt on vastustaja poolt 15.02.2012 välja antud käskkiri nr. 6.-1/96-KP kooskõlas HMS § 4 lg-ga 2 ja Põhiseaduse §-ga
19. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus A. A´i kaebuse rahuldamata.
20. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 11 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 11.1 09.05.2012 määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja maksejõuetuse tõttu ei ole ta võimeline riigilõivu maksma. Seega, juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, otsustab kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 4