lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kuna DK tuleb seada eestkoste kõikide asjade ajamiseks, tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.
lg 3 kohaselt ei või eestkostjat määrata pikemaks ajaks kui viieks aastaks määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Eksperdiarvamuse kohaselt vajab DK eestkostjat sisuliselt elukestvalt, mistõttu kohus peab põhjendatuks määrata eestkostja viieks aastaks. Kooskõlas PKS §§ 202, 184 ja 187 tuleb eestkostjal esitada kohtule kirjalikult eestkostetava vara nimekiri ja igaaastane aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta.
lg 2 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Lähtudes
lg 2 leiab kohus, et avaldaja poolt kantud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, ülejäänud menetluskulud aga riigi kanda. Kohtunik Katrin Saar 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.