3-11-322/21

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-322 Otsuse kuupäev 21.september 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud mittemateriaalse kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 06.september 2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Egon Jaeger ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Anastassia Rjabova Resolutsioon Jätta Egon Jaegeri kaebus rahuldamata. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 21.septembrist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 21.oktoobril 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

1. 11.11.2010 esitas E.Jaeger vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles väljendas soovi saada rahalist hüvitist summas 25 000 krooni süüliselt väärikuse alandamise eest põhjusel, et läbiotsimise käigus ei ole vangla tema privaatsust taganud, mistõttu oli ta sunnitud ennast teiste kinnipeetavate nähes alasti võtma. Tartu Vangla 07.01.2011 otsusega nr 3-30/262-1 jäeti E.Jaegeri kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, kuna distsiplinaarmenetluse käigus ei tuvastatud ametniku ebakorrektset käitumist kaebaja suhtes.
2. Egon Jaeger esitas kohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 25 krooni (1597,79 eurot). Kaebuse kohaselt alandati kaebaja inimväärikust ja tekitati moraalne kahju, kuna 10.10.2010 toimunud läbiotsimine teostati selleks mitte ettenähtud kohas ja kaebaja pidi end teiste kinnipeetavate nähes alasti võtma. Edasikaebamise kord VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt võib läbiotsimine kinnipeetava isiku jaoks olla küll ebamugav, eriti kubemepiirkonna läbiotsimine, kuid selle läbiviimine on oluline vangla julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Eriti pööratakse tähelepanu näppudele, kätistele, mütsile ja soengule, kraele, kaenlaalustele, vöökohale, kubemepiirkonnale ja jalataldadele, sest need on kohad, kuhu kinnipeetavad enim üritavad keelatud esemeid peita. Tegemist on vangistusega paratamatult kaasneva paratamatusega, kuid korrektselt ja õiguslikul alusel teostatud läbiotsimine iseenesest ei saa rikkuda kinnipeetava õigusi. Vastustaja esindaja on seisukohal, et kinnipeetava inimväärikust alandavaks saab pidada isiku üksnes selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, kuid antud juhul sellist inimväärikuse alandamist aset ei leidnud. Vanglateenistuse ametniku seletuse kohaselt oli 10.10.2010 toimunud läbiotsimine tavapärane ning ei erinenud varasematest läbiotsimistest. Kõikide toimingute puhul oli kinnipeetavate privaatsus tagatud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
4. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas esitas E.Jaeger 11.11.2010 vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 25 000 krooni (tl 6) süüliselt väärikuse alandamise eest põhjusel, et läbiotsimise käigus ei ole vangla tema privaatsust taganud, mistõttu oli ta sunnitud ennast teiste kinnipeetavate nähes alasti võtma. Asja materjalidest nähtuvalt võttis vastustaja vanglateenistuse ametnikult E.Rebaselt 10.10.2010 teostatud läbiotsimise kohta seletuskirja (tl 20), millest nähtuvalt oli vanglas 10.10.2010 toimunud E.Jaegeri läbiotsimine tavapärane ning ei erinenud varasematest läbiotsimistest. Kohus peab usaldusväärseks vanglaametniku seletust, et E.Jaegeri läbiotsimisel oli kinnipeetava privaatsus tagatud. Kohtu jaoks kinnitab vanglateenistuja E.Rebase seletuse usaldusväärsust asjaolu, et alates 2006.aastast, mil E.Rebane Tartu Vanglas töötab, ei ole tema suhtes tehtud ühtegi põhjendatud kaebust, samas on tema poolt koostatud korduvalt ettekandeid keelatud esemete avastamise kohta, s.h olid kolmel juhul tubakatooted peidetud just aluspükstesse. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Tegemist on lõpliku loeteluga ning ühelgi muul juhul mittevaralise kahju rahaline hüvitamine kõne alla ei tule. Mittevaralise kahju tekkimist peab tõendama kannatanu ning seda selliselt, et vajaduse korral saaks kohus hinnata, kas mittevaralise kahju tekkimine oli vaidlusaluses olukorras tõenäoline. Õigusteaduses on traditsiooniliselt inimväärikuse alandamiseks peetud kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema lähedaste jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, inimese ränka diskrimineerimist ning inimese identiteedi rasket kahjustamist, s.h tema au teotamist, samuti tema taandamist isiksusest riigivõimu objektiks või vahendiks. Samas on Riigikohus oma otsuses nr 3-3-1-93-09, tuginedes Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendtitele, asunud seisukohale, et kinnipeetava inimväärikust alandavaks saab pidada isiku üksnes selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme.
5. Kohus nõustub vastustajaga, et mitte ükski eelnimetatud alustest ei ole kaebaja puhul aset leidnud ja kuigi läbiotsimine võib kinnipeetava isiku jaoks olla ebamugav, on selle läbiviimine oluline vangla julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Kohus peab vajalikuks lisada, et E.Jaegerit on viimase poole aasta jooksul kolmel korral karistatud distsiplinaarkorras just keelatud esemete (tubakatoodete) omamise eest. Arvestades eeltoodut jätab kohus E.Jaegeri kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 2 3