1.Tallinna Halduskohus võttis 28.03.2012 määrusega menetlusse OÜ Puuhooldustööd kaebuse Haapsalu Linnavalitsuse 20.02.2012 protokollilistele otsustele riigihankes „Puude lõikus“ (registreerimisnumber 130976) OÜ Puuhooldustööd kvalifitseerimata jätmise ja menetlusest kõrvaldamise ning AS-i Mustamäe Haljastus kvalifitseerimise ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ning Haapsalu Linnavalitsuse 22.02.2012 korraldusele nr 117. 2.11.04.2012 menetlusdokumendis esitas kaebaja alternatiivselt tühistamis- ja kohustamiskaebusele OÜ Puuhooldustööd kvalifitseerimata jätmise ja hankemenetlusest kõrvaldamise ning AS Mustamäe Haljastus pakkumise edukaks tunnistamisega seotud otsuste õigusvastasuse tuvastamise nõude. 3.Haapsalu Linnavalitsus esitas 03.05.2012 halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 152 lg 1 p 4 alusel seoses sellega, et Haapsalu Linnavalitsuse 03.05.2012 korraldusega nr 274 tunnistati kehtetuks ja lõpetati lihthankemenetlus „Puude lõikus“.
lg 1 p-st 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastavalt
lg-le 2 ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Käesoleval juhul on vaidlustatud protokollilised otsused riigihankes „Puude lõikus“, samuti Haapsalu Linnavalitsuse korraldus nr 117. Viimatinimetatud korraldusega kinnitati pakkumiste läbivaatamise ja hindamise komisjoni 20.02.2012 protokollilised otsused pakkujate kvalifitseerimise ning pakkumuste vastavuse ja edukaks tunnistamise kohta ning tunnistati edukaks AS-i Mustamäe Haljastus pakkumine. Haapsalu Linnavalitsuse 03.05.2012 korraldusega nr 274 tunnistati kehtetuks ja lõpetati lihthankemenetlus „Puude lõikus“ . Seega on vaidlustatud haldusakt kehtetuks tunnistatud. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes, mistõttu kohus ei käsitle küsimust, kas see oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Eeltoodust lähtuvalt lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse. 7.Tulenevalt
lg-st 6 kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p-i 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kaebuse esitaja on taotlenud kõigi menetluskulude vastustaja kanda jätmist. Tulenevalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ja kuludokumentidest taotleb kaebuse esitaja menetluskuluna vastustajalt välja mõista: kohtuväliselt kaebuse läbivaatamise eest tasutud riigilõiv summas 639, 11 eurot; kohtumenetluses tasutud riigilõiv summas 651, 89 eurot ning seoses hanke vaidlustamisega kohtuväliselt ja kohtumenetluses kokku tasutud õigusabi eest 842, 4 eurot, seega taotleb kaebuse esitaja menetluskuluna 2133,40 euro vastustajalt väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja ega kuludokumente kolmas isik kohtule esitanud ei ole, seega jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enese kanda. 8.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud on
kohaselt tunnistaja-, eksperdi-ja tõlgikulud; dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatlusekulud, sealhulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalselt Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud; väljaandes Ametlikud Teadaanded või muul viisil kutse või teate avaldamise kulud. Kohtuvälised kulud
lg 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega, menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek, menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud. 8.1.Menetluskulude koosseisu sätestab
ja täpsustavad
ja § 103 ning osundatud sätete kohaselt ei ole ei ole menetluskuluks õigusabikulu.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälise kuluna menetluskuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigikohtu halduskolleegium on 03.03.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-93-08 seonduvalt nõustajakuludega selgitanud järgmist: "
MS § 228 lg-s 2 sätestatakse nõustaja kohtumenetluses osalemise viis nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. /…/ Ringkonnakohtus ja Riigikohtus toimunud kirjaliku menetluse tõttu polnud nõustaja osalemine kohtuistungil võimalik ja vastavad kulutused jäävad seepärast kaebuse esitaja kanda.“ Kuigi Riigikohtu ülaltoodud otsuses on viidatud kuni 01.01.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikule, puuduvad käsitletavas osas menetluskulude koosseisus käesoleval ajal kehtiva halduskohtumenetluse seadustikuga erinevused . Ka sätestab kehtiv
MS § 228 lg 2 regulatsioonist. Kohtuasja menetluse ajal menetlusosalise poolt kellegi abi kasutamine menetlusdokumendi koostamiseks ei muuda seda õigusteenust osutanud isikut nõustajaks. Eeltoodud
sätetest ei tulene, et menetluskuluna on käsitletav kohtueelse menetluse õigusabikulu. Sellist regulatsiooni ei ole ka
28.peatüki sätteis, mis käsitlevad hankeasjade menetlust, samuti riigihangete seaduses . Eeltoodust tulenevalt õigusabi eest seoses hanke vaidlustamisega kohtuväliselt ja kohtumenetluses kokku tasutud 842, 4 eurot hankijalt kaebaja menetluskuluna väljamõistmisele ei kuulu. 8.2.Menetluskulude hulgas ei ole loetletud kohtuväliselt kaebuse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu. Riigihangete seaduse § 126 lg 6 reguleerib vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kohtumenetluses tasutud riigilõiv , kui kohus lõpetab menetluse halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel . Kehtiv õigus ei näe ette kohtumenetluse lõpetamisel
lg 1 p 4 alusel vaidlustuskomisjonile tasutud lõivu tagastamist ega ka hankija kanda jätmist. Riigikohus on 4.08.2011 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-3-1-39-11 selgitanud:“ RHS § 126 lg 6 reguleerib vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmise küsimust. RHS § 126 lg 6 ei näe olukorras, kus hankija tunnistab vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks ja seetõttu jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ning tagastab selle vaidlustajale, ette seda, et vaidlustuskomisjonis tasutud riigilõiv tuleks tagastada või jätta hankija kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri eelmainitud küsimust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 84 lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse kohtumenetluses tasutud riigilõiv, kui kaevatav haldusakt on tunnistatud kehtetuks. Seega on seadusandja riigihangete seaduse ja riigilõivuseadusega ammendavalt reguleerinud kohustuslikus kohtueelses menetluses tasutud riigilõivu küsimuse, kui menetlus lõpetatakse
Kehtiv õigus ei näe kohtumenetluse lõpetamisel
lg 1 p 4 alusel ette vaidlustuskomisjonile tasutud lõivu tagastamist ega ka
alusel hankija kanda jätmist.Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest (RLS § 2). Aspen Grupp OÜ on tasutud lõivu eest toimingu saanud (s.t vaidlustuskomisjon on tema vaidlustuse läbi vaadanud ja teinud sisulise otsuse).“. Ülaltoodud selgitused on asjakohased ka käesoleval juhul, vaatamata
-i uuele redaktsioonile. Kohus lisab, et ka käesoleval juhul on vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu eest kaebuse esitaja toimingu saanud . 8.3. Halduskohtumenetluses on kaebuse esitaja tasunud riigilõivu 651,89 eurot tl 48). Tulenevalt
lg 5 p-st 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
Käesoleval juhul lõpetab kohus menetluse
lg 1 p 4 alusel, mistõttu on kaebuse esitajal õigus taotleda kohtult tasutud riigilõivu tagastamist. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lõikele 1 on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. RLS § 12 lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama RLS § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri 21.09.2010 määrus nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ . Lea Kuuse kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.