KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohtuistungil võttis kostja hageja nõude õigeks, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab
Vastavalt
lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Kohtu seisukoht apellatsioonkaebuse esitamise osas Pooled on loobunud käesolevale otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas
lõike 2 punkti 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja esindaja on avaldanud kohtule, et ta soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja tasus 18.10.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel 22.12.2011 riigilõivu 115,04 eurot, kokku 162,97 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivust pool, so. 81,48 eurot, tuleb hagejale tagastada seoses poolte loobumisega apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE.
lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele
lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 162,97 eurot. Kohus tagastab käesolevas otsuses
81,48 eurot, kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Arvestades nimetatud asjaoluga, mõistab kohus
Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.