Obsah (7)

§ 93§ 89§ 100§ 107§ 109§ 20§ 7

2-11-15824 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 1. november 2011. a, Tartu Tsiviilasja number 2-11-15824 Tsiviilasi

§ 93

lõikest 1 juhindudes

§ 89lõike 1 alusel üles tööandja tegevuse lõppemise tõttu.

Töölepingu ülesütlemise hetkel oli töötaja veel lapsehoolduspuhkusel. Töötaja J. Ventsel esitas Tööinpsektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni avalduse, millega taotles töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamist, töösuhte lõpetamist töötaja taotlusel, kasutamata jäänud puhkuse hüvitamist rahas ning tööandjalt hüvitise väljamõistmist

§ 100lg 5 ja § 109 alusel.

Tööandja tunnistas töötaja nõuet osaliselt, s.o töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest töötaja 30 kalendripäeva keskmise töötasu hüvitamise nõudes. Töövaidluskomisjoni 01.03.2011 otsusega nr 9.2-2/108-2011 rahuldati Jaana Ventseli avaldus Seventex OÜ vastu ning loeti, et pooltevaheline tööleping ei lõppenud ülesütlemisega. Tööleping loeti lõppenuks

§ 107lg 2 alusel alates 03.01.2011 ning mõisteti Seventex OÜ-lt J.

Ventseli kasuks välja kasutamata puhkuse kompensatsioon 106,52 eurot ning hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 639 eurot. Seventex OÜ sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 07.03.2011. Seventex OÜ ei vaidlusta töötaja avalduse rahuldamist osas, millega mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja kasutamata puhkuse kompensatsioon 106,52 eurot. Seventex OÜ ei nõustu töövaidluskomisjoni järeldusega, et pooltevaheline tööleping ei lõppenud ülesütlemisega, samuti on põhjendamatult mõistetud tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis

§ 109lg 1 alusel.

Seventex OÜ on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja Jaana Ventseliga ei ole tühine ning

§ 109lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks puudub alus.

Oma seisukohta põhjendab Seventex OÜ järgnevalt.

§ 89

lg 1 sõnastuse kohaselt ei ole määrav, et tööandja lõpetaks tegevuse, vaid just töö lõppemine. Praegusel juhul muutus töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel võimatuks töö lõppemise tõttu. Töövaidluskomisjon asus seisukohale, et tööandja tegevus ei ole lõppenud, Seventex OÜ sellega ei nõustu.

93 lg 1 seob tööandja õiguse töölepingu ülesütlemiseks

§ 89lg 1 alusel tööandja tegevuse lõppemisega.

Tööandja tegevuse lõppemine ei ole selle sätte tähenduses samastatav tööandja kui juriidilise isiku lõppemisega. Juriidiline isik lõpetatakse TsÜS §-s 39 sätestatud viisil. Juriidilise isiku tegevus saab lõppeda ka muudel alustel. Praegusel juhtumil lõppes juriidilise isiku (OÜ Seventex) tegevus, kuna kauplus, mis asus Tehase 23a, Tartus suleti

1. aasta detsembris majanduslikel kaalutlustel. Kauplust ei viidud üle teise asukohta, tööandja majandustegevus vähenes selle võrra. Kõik
2. aasta detsembris selles kaupluses töötanud klienditeenindajad koondati, tegemist ei olnud hageja diskrimineerimisega (tööandja ei ole rikkunud

§ 89lõikeid 4 ja 5).

Tööandja tegevus selle majandusüksuse raames lõppes. Pooltevahelise töölepingu kohaselt oli töötaja töökohaks Tehase 23a, Tartu. Tööandja ütles õigustatult pooltevahelise töölepingu erakorraliselt üles, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutus võimatuks töö lõppemise tõttu. Töövaidluskomisjoni märkus, et

§ 20

tulenevalt on töö asukoha mõistes oluline omavalitsusüksus, on asjakohatu.

§ 20

kohaselt üksnes eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku omavalitsuse üksuse täpsusega. See ei piira aga poolte õigust leppida kokku täpsemalt tööülesannete täitmise kohas. Määrav on tööandja tegevuskoht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Praegusel juhul oli töötajaga sõlmitud töölepingus märgitud töö tegemise kohaks just Tehase 23a, Tartu. See on ka tööandja tegevuskoht, mis on konkreetse töösuhtega kõige 2 rohkem seotud. Tööandja tegevus Tehase 23a, Tartu asunud kaupluses lõppes, mistõttu ei laiene praegusel juhul

§ 93

lõikest 1 tulenev piirang Seventex OÜ-le ning tööandjal oli õigus Jaana Ventseliga sõlmitud tööleping üles öelda. Kuigi hageja oli 06.01.2011 veel lapsehoolduspuhkusel, oli tööandjal õigus hagejaga sõlmitud tööleping

§ 93

lõikest 1 tulenevalt

§ 89lõike 1 alusel üles öelda.

Töötajale 06.01.2011 esitatud ülesütlemisavaldus ei ole tühine. Seventex OÜ on seisukohal, et J. Ventseli poolt esitatud nõue on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Seventex OÜ palub vaadata J. Ventseli poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Jätta rahuldamata J. Ventseli nõue mõista tööandjalt välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning jätta menetluskulud J. Ventseli kanda. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED Jaana Ventsel oma

1. mai
2. a vastuses (tl 27-31) vaidleb vastu kostja vastuväidetele ning palub hagi rahuldada. 06.01.
3. a toimetas tööandja hagejale kätte koondamisteate, mille kohaselt tööleping lõpetati samast kuupäevast. Tööandja ei maksnud töötajale kasutamata puhkuse kompensatsiooni ega mingeid muid hüvitisi seoses töölepingu lõpetamisega. Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega töölepingu lõpetamise osas. Vaidluse sisuks on küsimus, kas mitut kauplust evinud tööandja poolt ühe kaupluse sulgemine on käsitletav

§ 89

lg 1 ja

§ 93lg 1 märgitud tööandja tegevuse lõppemisena.

Koondamise tõttu töölepingu ülesütlemisel peab tööandja arvestama võrdse kohtlemise põhimõttega ning eelistama töölejäämisel

§ 89

lg 5 kohaselt töötajate esindajaid ja töötajaid, kes kasvatavad alla kolmeaastast last. Koondamissituatsioonis peab tööandja pakkuma

§ 89

lg 3 kohaselt töötajale võimalusel teist tööd ning vajadusel korraldama ka vastava täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Tööandja peab arvestama töötaja töölejäämise eelisõigusega. Hageja viitas Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-7-11, milles Riigikohus on selgitanud, et analoogia alusel

§ 93

lg-s 1 sätestatuga on

§ 107

lg-s 3 märgitud isikutega töösuhte lõpetamine koondamise tõttu üldjuhul võimalik, kui tööandja tegevus on lõppenud või kui on välja kuulutatud tööandja pankrot, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Loetletud juhtudel ei jää alles ühtegi töökohta, millel töötaja saaks töötamist jätkata. Käesoleval juhtumil tööandja tegevus jätkus ning töösuhted mitmete müüja-klienditeenindajatega jätkusid. Tööandja ei võrrelnud hagejat töölejäänud müüjate-klienditeenindajatega ega analüüsinud koondamissituatsiooni ettevõtte kui terviku seisukohast. Hageja leiab, et tema üleviimine teise kostja poolt majandatavasse kauplusesse olnuks võimalik ja võimalik töölepingu tingimuste muutus (töökoha aadressi osas) ei tähendanud töö lõppemist tööandja juures. Hageja leiab, et kostja poolt temaga töölepingu lõpetamine 06.01.2011 on õigustühine ning töösuhe tuleb lugeda lõppenuks

§ 7lg 2 alusel.

Töötaja kasuks tuleb

§ 109lg 1 alusel välja mõista hüvitis kolme kuupalga ulatuses.

Hageja kinnitab, et tööandja ei ole temale töölepingu lõpetamisel kompensatsiooni maksnud, mistõttu töövaidluskomisjoni otsus oli ekslik, kui töötaja nõue rahuldati üksnes kahe kuupalga väljamõistmise osas. Kohtumenetluses palub hageja OÜ-lt Seventex välja mõista hüvitis 3 kuupalga ulatuses, s.o 958.5 euro ulatuses.

1. oktoobril
2. a toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et ei vaidlusta töövaidluskomisjoni poolt puhkuse kompensatsiooni väljamõistmist. Kostja on nõus tasuma 1 kuu hüvitise + 1 kuu hüvitise koondamise eest. Töötaja ühe kuu sissetulek on 319,56 eurot. Kostja kompromiss on 2*319,56 eurot + 106,52 eurot. Hageja sellise kompromissettepanekuga ei nõustunud. Kostja jäi kohtuistungil oma seisukoha juurde, et erakorraline ülesütlemine on seaduslik. Kostja möönab seda, et tegemist on isikuga, kes kasvatab alla 3-aastast last ja on lapsepuhkusel, kuid see ei tähenda seda, et kehtiva õiguse kohaselt ei oleks võimalik lõpetada temaga töölepingut erakorraliselt koondamise kaudu.

§ 93

lg 1 kohaselt ei või tööandja töölepingut rasedaga või 3 naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööleping on lõpetatud

§ 89

alusel ja tööandja on kirjutanud ülesütlemisavalduse põhjendusega, et tööleping on lõpetatud tööandja tegevuse lõppemise tõttu antud töökohas. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tööleping nr 44

1. detsembrist
2. Töölepingu punktis 3 on sätestatud töö sisu, töökohaks on märgitud Tehase 23A Tartu. Ametinimetus on müüja-klienditeenindaja. Tegemist on tööandjale kuulunud kauplusega, mis majanduslikel põhjustel suleti ja tegevus selles kohas OÜ-l Seventex lõppes. Tegemist oli iseseisva majandusüksusega ja seoses selle kaupluse tegevuse lõppemisega lõppes tööandjal ka võimalus anda tööd ja täita töölepingut. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töö lõppeb töötaja jaoks üldse või tema poolt kokkulepitud tingimustel. Antud juhul oli kokkulepitud tingimuseks töötamine kindlas kaupluses. Vaidlus puudub, et selles kaupluses OÜ Seventex lõpetas oma tegevuse. Seega tööandjal ei olnud võimalust lepingus kokkukepitut täita, kuna kauplust enam ei olnud. Siinkohal ongi tegemist sellega, et samas kaupluses ei jäänud järele ühtegi töökohta. Seda tegevuskohta lihtsalt enam ei ole, seega ei saa rääkida kellegi eelistamisest. Töövaidluskomisjon on siinkohal seadust valesti tõlgendanud. Näiteks kui on äriühing ja sellel on mitu majandustegevust, nt beebikaupade kauplus ja rauatöökoda, ja sõlmitud on leping ühes kaupluses töötamise eest, siis tööandja ei peaks teda teise kauplusse paigutama. Kui töökohaks oleks Tartu või Eesti Vabariik, siis saaks töötajat ümber paigutada. Antud juhul on aga tegemist konkreetse adressaadiga töökohaga. Välja tuleb selgitada, kas töölepingu täitmise võimalus on olemas või ei; kas tegemist on koondamissituatsiooniga või ei. Kostja arvates on tegemist koondamise situatsiooniga, kuna töölepingut muudetud ei ole ja töötamise kohaks on kindel kauplus. Kaupluses tegeleti lastekaupade müügiga. Sellel äriühingul on veel üks lastekaupade kauplus Lõunakeskuses. Tallinnas oli ka, aga selle tegevus samuti lõppes. Siin ei saa tekitada olukorda, et tööandja peaks võtma kõik enda juurde. On kindlasti olukordi, kus Tallinna kauplustes on ka keegi lapsehoolduspuhkusel jne. Seega palub kostja jätta hageja hagi rahuldamata. Kostja on nõus sellega, et välja maksta hüvitis koondamisest vähem etteteatamise eest 1 kuu keskmise palga ulatuses – 319, 56 eurot, koondamishüvitis samas summas ja ka puhkuse kompensatsioon 106,52 eurot. Ühtlasi palub kostja jätta ka kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja sõnul ei ole väide, et Tehase 23A töötajad kõik koondati, päris tõene. Osad töötajad suunati üle ka Lõunakeskuse kauplusse. Hageja leiab, et samamoodi oleks võinud ka teda sinna tööle suunata. Näiteks Margot Mõttus töötas ka Tehase 23A kaupluses ja tema suunati Lõunakeskusesse. Samas ei ole hageja kursis tema töölepinguga. Kuna tööandja ise soovis töövaidluskomisjoni otsuse edasi kaevata, siis otsustas hageja ise ka lisada selle, et tegelikult on tal võimalus saada 3 kuu koondamishüvitist. Seega soovib hageja saada 3 kuu koondamishüvitist, hüvitist etteteatamistähtaja mitteeiramise eest ja saamata jäänud puhkusepäevade hüvitist, kokku 4 kuu hüvitis + 106, 52 eurot. Kostja seadusliku esindaja sõnul viidi Margot Mõttus üle teise kauplusesse enne seda, kui koondamine algas. Kõigiga, kes seal üksuses olid, lõpetas kostja töölepingud, kellega koondamise tõttu, kes leidis ise endale uue töökoha. Margot Mõttus oli ainuke isik, kes enne koondamise algust viidi Lõunakeskusesse. Hageja avaldas, et seda vastuväidet, et enne koondamise algust viidi juba need inimesed üle ja et nad läksid omal soovil üle, ei saa hageja ümber lükata, kuna sel ajal oli tema juba lapsehoolduspuhkusel. Selle koha pealt tunnistajaid ei soovi. Kostja sõnul muudeti teiste töötajate töölepingut. Hageja avaldas, et kui teine töökoht oleks olnud näiteks Jõhvis, siis oleks ta ise öelnud, et on koondamisega nõus. Töölepingu sõlmimisel rääkisid hageja ja kostja läbi nii, et hageja asub tööle üldse tööandja palgatud tööhõivefirma kaudu. Kui hageja oli seal teatud aja ära töötanud, siis alles sõlmiti leping. Tehase 23A on olnud koguaeg hageja töötamise kohaks, aga ühel või kahel juhul oli ta ka Lõunakeskuses asendamas töötajat. Tööandja lõpetas Tehase 23A asukohal ühe üksuse tegevuse juba tegelikult varem, kui hagejale see kondamisteade toodi. Hageja sai koondamisteate 4 alles pärast seda, kui oli viinud tööandjale avalduse uuesti tööle asuda, mille peale toodi koondamisteade. Tegevus oli seal lõppenud aga juba varem. Teatud inimesed, autojuhid, kontor läksid Lõunakeskuse poe pinna peale. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. OÜ Seventex ja Jaana Ventseli vahel sõlmiti 01.12.2007 tööleping (töövaidluskomisjoni toimik kd I tl 3) töötamiseks müüja-klienditeenindaja ametikohal. Alates 17.11.2009 oli töötaja lapsehoolduspuhkusel. Tööandja ütles 06.01.2011 pooltevahelise töölepingu

§ 93

lõikest 1 juhindudes

§ 89

lõike 1 alusel üles tööandja tegevuse lõppemise tõttu (töövaidluskomisjoni toimik kd I tl 4). Töölepingu seadus (

) § 89 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

§ 89

lg 2 p 1 kohaselt on koondamine ka töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel. Tööandja põhjendaski erakorralist ülesütlemist koondamise tõttu sellega, et suleti kauplus asukohaga Tehase 23a Tartu, mis oli töölepingu p 3.2 kohaselt Jaana Ventseli töökoht. Kuna tegemist oli tööandja arvates

§ 89

lg-s 2 nimetatud olukorraga, siis puudus tööandjal vajadus pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd.

§ 93

lg 1 järgi tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedusja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töölepingu ülesütlemise hetkel oli töötaja veel lapsehoolduspuhkusel. Järelikult oli tööandjal õigus hagejaga leping üles öelda üksnes tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Seega tuleb kõigepealt analüüsida, kas tegemist oli tööandja tegevuse lõppemisega

§ 89lg 2 p 1 mõttes, millele viitab tööandja ülesütlemisavalduses.

Riigikohus on 29.03.2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-11 selgitanud, et analoogia alusel

§ 93

lg-s 1 sätestatuga, on

§ 107

lg-s 3 märgitud isikutega töösuhte lõpetamine koondamise tõttu üldjuhul võimalik, kui tööandja tegevus on lõppenud või kui on välja kuulutatud tööandja pankrot, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Loetletud juhtudel ei jää alles ühtegi töökohta, millel töötaja saaks töötamist jätkata. Ülaltoodud Riigikohtu seisukohast tuleneb, et koondamine on võimalik olukorras, kui tööandja lakkab olemast, ei jää alles ühtegi töökohta, millel töötaja saaks töötamist jätkata. Pooltel puudub vaidlus selles, et töölepingu kohaselt oli töötaja töökohaks Tehase 23a Tartu asuv kauplus ning see suleti. Ühe kaupluse sulgemine ei toonud aga kaasa tööandja tegevuse lõppemise, vaid ta jätkas tegutsemist teistes kauplustes. Seega ei saa asuda seisukohale, et tööandja tegevus lõppes. Pooltel puudub vaidlus selles, et tööandja tegevus jätkus. Kuna tööandjal oli mitu tegevuskohta (kauplust), siis ei saa ühe kaupluse sulgemist käsitleda tööandja tegevuse lõppemisena

§ 89lg 2 p 1 mõttes. Ts

MS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud 5 asjaolu, et teised töötajad suunati tööle Seventex OÜ Lõunakeskuses asuvasse kauplusesse seoses koondamissituatsiooniga. Kostja sõnul viidi töötajad üle Lõunakeskusesse enne koondamist. Olukorras, kui kostja otsustas ühe kaupluse sulgeda, tulnuks tal vastavalt

§ 89lg-le 5 arvestada ka hageja tööle jäämise eelisõigusega.

Samas sel ajal, kui toimus kaupluse sulgemine, oli hageja lapsehoolduspuhkusel ning kostjal puudus teave sellest, kas ja millal soovib hageja naasta tööle. Kui hageja naasis tööle, ei olnud tööandjal reaalselt talle ühtegi vaba töökohta pakkuda. Hageja ei ole ka tõendanud asjaolu, et tööandjal oli võimalik pakkuda temale teist tööd. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et tööleping tuleb lugeda lõppenuks koondamise tõttu alates 03.01.2011. a. Kuna kohus leiab, et töölepingu lõpetamine koondamise tõttu oli seaduslik, siis puudub alus

§ 109lg 1 alusel töötajale hüvitise väljamõistmiseks.

Kostja on võtnud õigeks hageja nõude puhkuse kompensatsiooni 106.52 euro osas ja hageja nõude tööandja poolt ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest 319.56 euro osas. Nimetatud nõuded on ka põhjendatud vastavalt

§-le 71 ja

§ 100lg-le 5.

Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 2 järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 11.10.2011. a toimunud kohtuistungil pakkus kostja hagejale kompromissina 2*319,56 eurot + 106,52 eurot. Hageja sellega ei nõustunud. Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja 319,56 eurot + 106,52 eurot, siis on see sarnane kostja pakutud kompromissiga. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud suuremas osas, s.o 80 % ulatuses hageja kanda ja 20 % ulatuses kostja kanda. Kohtunik 6