← Eesti

2-12-1891/17

2-12-1891 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-12-1891 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2012, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Julianus Inkasso OÜ hagi võlgnevuse ja viiviste nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 492,27 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Julianus Inkasso OÜ (RK 10686553) Hageja esindaja: Silver Eensaar (volikirja alusel) OÜ Julianuse Õigusbüroo Kostja: Tatjana Leonova (IK 45606093747) Tatjana Leonova vastu RESOLUTSIOON
  2. Täiendada Viru Maakohtu
  3. mai 2012 kohtuotsust (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 212-1891 kirjeldava ja põhjendava osaga.
  4. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu
  5. mai 2012 kohtuotsuse (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-12-1891 osa.
  6. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  7. Välja mõista Tatjana Leonovalt Julianus Inkasso OÜ kasuks võlgnevus kokku 984 (üheksasada kaheksakümmend neli) eurot ja 49 senti.
  8. Jätta menetluskulud täies ulatuses Tatjana Leonova kanda ja välja mõista Tatjana Leonovalt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud kokku 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot ja 30 senti.
  9. Välja mõista Tatjana Leonovalt Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis tasumata menetluskulude summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  10. jaanuari ja
  11. juulit, millele lisandub 7 (seitse) protsenti aastas. 1

(5)2-12-1891
  1. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Menetlusosaline ei saa nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. EDASIKAEBE KORD Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul või kui tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsust täiendava otsuse kättetoimetamisest, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Täiendav otsus Viru Maakohtu
  2. mai 2012 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-12-1891 rahuldas kohus hagi ja vormistas kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja sai kohtuotsuse kätte
  3. septembril
  4. Kostja esitas
  5. septembril 2012 kohtule sooviavalduse kaja esitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 42 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. 2
(5)2-12-1891 Kohus täiendab Viru Maakohtu
  1. mai 2012 kohtuotsust (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-12-1891 kirjeldava ja põhjendava osaga. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu
  2. mai 2012 kohtuotsuse (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-12-1891 osa. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (endised ärinimed, Radiolinja Eesti AS, AS Elisa Mobiilsideteenused) ja kostja
  3. juulil 2007 liitumislepingu nr 1621117,
  4. augustil 2003 liitumislepingu nr 1074119 ja
  5. detsembril 2007 liitumislepingu nr
  6. Elisa Eesti AS loovutas
  7. septembri 2010 lepinguga hagejale liitumislepingutest tuleneva nõude kostja vastu summas 492,27 eurot koos kõrvalnõuetega. Kostja lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud. Hageja arvestas rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest kostjale viivist põhinõudelt 492,27 eurot alates
  8. oktoobrist 2008 kuni
  9. jaanuarini 2012 määras 0,150% päevas. Hageja vähendas kostjale arvestatud viivist summani 492,22 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt liitumislepingutest tulenev põhivõlg 492,27 eurot ja viivis 497,22 eurot, kokku 984,49 eurot. Viru Maakohtu
  10. jaanuari 2012 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja andis lihtmenetluses kostjale tähtaja 7 päeva arvates hagiavalduse ja lisade kättesaamisest hagiavalduse vastuse esitamiseks. Kostja sai kohtumääruse ja hagiavalduse kätte
  11. mail 2012 (t.l.-51). Hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaeg möödus
  12. mail
  13. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavaldusele vastust ei esitanud. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagejad esitas hagiavalduses taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt mobiilside liitumislepingust tulenev põhivõlg 492,27 eurot ja viivis 492,22 eurot, kokku 984,49 eurot. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemisest keeldumise aluseid. Hageja väitel sõlmisid Elisa Eesti AS (endised ärinimed, Radiolinja Eesti AS, AS Elisa Mobiilsideteenused) ja kostja
  14. juulil 2007 liitumislepingu nr 1621117,
  15. augustil 2003 liitumislepingu nr 1074119 ja
  16. detsembril 2007 liitumislepingu nr
  17. Elisa Eesti AS loovutas
  18. septembri 2010 lepinguga hagejale liitumislepingutest tuleneva nõude kostja vastu summas 492,27 eurot koos kõrvalnõuetega. 3
(5)2-12-1891 Kostja lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud. Hageja arvestas rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest kostjale viivist põhinõudelt 492,27 eurot alates
  1. oktoobrist 2008 kuni
  2. jaanuarini 2012 määras 0,150% päevas. Hageja vähendas kostjale arvestatud viivist summani 492,22 eurot. Et kostja jättis hagiavaldusele tähtaegselt vastamata, loeb kohus hagejate esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lähtuvalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  3. jaanuari ja
  4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 492,27 eurot ja viivis 492,22 eurot, kokku 984,49 eurot. Hagihind Hagejate nõudeks on rahaline nõue laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Lähtuvalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hageja põhinõude suuruseks on 492,27 eurot. Hagi hind on 492,27 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. 4
(5)2-12-1891 Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 3, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja nimetab menetluskuludeks hageja tasutud riigilõiv kokku 156,57 eurot (t.l.-26,27,50) ja õigusabi kulud kokku 191,73 eurot (t.l.-6). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Lähtuvalt hagi esitamise ajal
  1. jaanuaril 2012 kehtinud TsMS § 139 lg 2 p 1, § 147 lg 5, § 175 lg 1 ja § 177 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku 348,30 eurot ning viivis tasumata menetluskulude summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  2. jaanuari ja
  3. juulit, millele lisandub 7 (seitse) protsenti aastas Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.