-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et võlgniku juhatus on põhjuseta jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse (esitas ca 1 aasta pärast võlgniku püsiva maksejõuetuse teket), millega on nii juhatuse liige Pavel Beloglazov rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust. Ajutine pankrotihaldur märgib ka, et võlgniku juhatuse liige Pavel Beloglazov on rikkunud
lg 3 p 1 (teabe andmine ajutisele pankrotihaldurile) ja lg 4 (ajutisele pankrotihaldurile majandusaasta aruande ja finantsandmete esitamine) sätestatud kohustusi. Juhatuse liikme Pavel Beloglazov`i teos (so tegevusetuses) võivad esineda KarS § 385 lg 1 sätestatud kuriteo tunnused.
lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega 7/9 2-12-30436 kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt
lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti
Ajutine pankrotihaldur ei pidanud põhjendatuks menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti rahasumma maksmiseks kohtule taotluse esitamist. Kuna võlgnikul vara puudub, palus ajutine pankrotihaldur käesolev pankrotimenetlus lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et osaühingu BIM PLUSS pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg-te 1 ja 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku OÜ BIM PLUSS pankrotivarast pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise reaalne võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et OÜ BIM PLUSS pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
Pankrotiseaduse kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada oma kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata OÜ BIM PLUSS Beloglazov. dokumentide hoidjaks Pavel Eeltoodu alusel lõpetab kohus OÜ BIM PLUSS pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine 8/9 2-12-30436 Ajutine haldur esitas kohtule taotluse tasu ja kulude hüvitise kindlaksmääramiseks. Kohus, tutvunud taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg –te 2-7 järgi tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Ajutine haldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 720,00 eurot ja kulude hüvitamise summas 53,16 eurot määramiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt kulus pankrotimenetlusele 8 tundi tunnitasuga 90,00 eurot. Võlgniku esindaja ei vaielnud kohtuistungil halduri tasu ja kuluhüvitiste võlgniku vara arvelt rahuldamise vastu. Kohus leiab, et halduri taotlus tasu ja kulude hüvitamiseks on põhjendatud. Kuna võlgnikul puudub vara, tuleb ajutisele haldurile määrata tasuks 397 eurot riigi arvelt ning ülejäänud summas võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks 237,60 eurot. Kulude hüvitamiseks 53,16 eurot, millele lisandub käibemaks 10,63 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik 9/9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.