3-11-2512/23

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2512 Otsuse kuupäev

1. aprill 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R.S.i kaebus duši all käimise mittevõimaldamisega Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 12.04.2012 Menetlusosalised Kaebaja: R.S. /isikukood xxx/ Vastustaja: Tallinna Vangla /registrikood 70001113/, esindaja Merje Joll Resolutsioon Jätta R.S.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 28.05.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 25.10.2011 esitas R.S. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12,2011 kehtinud redaktsiooni § 6 lg 3 p 2 kohase nõudega kaebuse (tl 1) soovides Tallinna Vangla poolt tekitatud 300 euro suuruse kahju hüvitamist. Kaebaja väitis, et Tallinna Vangla ei viinud teda üksteist päeva dušši alla pesema, ei võimaldanud seeläbi täita vangistusseaduse § 50 lg 1 tulenevat kohustust ning tekitas moraalse kahju.
4. Tallinna Vangla palus oma vastuses (tl 26-27) kaebust mitte rahuldada, kirjeldas asjas toimunud menetluse käiku ning märkis, et pesemiskorra võimaldamine kolme päevase hilinemisega on olnud küll õigusvastane, kuid kaebajale pole kahju põhjustatud ja vabandamine taastab tema õiguste rikkumise. Seejuures selgitati, et tegemist ei olnud tahtliku tegevusega, pesemiskorra hilinemine oli tingitud kaebaja ümberpaigutamisest erineva pesemisgraafikuga eelvangistushoonete ja korruste vahel ning lisati, et kaebajale oleks vastava taotluse esitamisel võimaldatud lisapesemiskord, kuid tema esitas koheselt rahalise nõude. Veel märgiti, et kinni peetavatel isikutel on elukambris viibimise ajal tagatud elementaarseid hügieenitoiminguid võimaldav veevarustus, mistõttu pole tegemist rahalise kahju tekkimist põhjustava olukorraga.
5. Kohtuistungil jäi R.S. kirjalikult esitatu juurde, suurendas oma nõude 2200 euroni ning väitis, et arvestas kaebuses märgituga kokkuleppele jõudmise võimalust, kuid seda pole saavutatud. Kahju väitis ta seisnevat enda inimväärikuse alandamises ja tervisele tekitatud ohus. Tallinna Vangla esindaja Merje Joll jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ega lisanud midagi olulist. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg
7. Selle kohaselt saab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
8. Vangistusseaduse § 50 lg 1 ja 2 kohustavad kinnipeetavat hoolitsema oma isikliku hügieeni eest ja võimaldavad tal selleks käia vähemalt üks kord nädalas saunas, vannis või duši all. Tallinna Vangla on omaks võtnud, et rikkus kolme päeva võrra viimatinimetatud seadusesätet, sest R.S. sai peale 30.06.2011 toimunud pesemiskorda uuesti duši alla alles 11.07.2011 (tl 26 pöördel). Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud väidete (tl 64) kohaselt alandas seaduses ettenähtust pikem vahe kahe dušikorra vahel tema inimväärikust ja seadis ohtu tervise, sest ta põeb HIV-i ja vajab seepärast suuremat tervise eest hoolitsemist. Puudulik võimalus oma hügieeni eest hoolt kanda on kindlasti ebameeldiv igale isikule, immuunsüsteemi puudulikkusega seotud haiguse puhul võib see kujutada ka ohtu tervisele, kuid seejuures on kaebaja arvestamata jätnud, et mitte igasugust piirangut või ebamugavustunnet, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb, ei ole võimalik pidada tema väärikuse alandamiseks ega tervise ohustamiseks. Rahas mõõdetava mittevaralise kahju tekkimise saavad vastavad kannatused kaasa tuua vaid siis, kui väärkohtlemine on piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ja selle tagajärg on reaalne. Mõni päev ettenähtust pikem duši kasutamise võimaluse ootamine ja sellega seotud võimalikud vaimsed läbielamised niisugust mõju ei oma. Lisaks on siinkohal oluline, et kaebajal oli võimalik oma hügieeni eest hoolitseda kambris olevaid pesemisvõimalusi kasutades ning tema enda väidetel (tl 65) olid elementaarsed pesemisvahendid selleks vaatamata väidetavalt kehtestatud piirangutele ka olemas. Alust rahalise hüvitise määramiseks ei anna ka tervise kahjustamise kohta esitatud väited. Kohtuistungil kinnitas kaebaja ise, et konkreetset haigestumist vähene duši all käimine talle ei tekitanud ja tegemist oli üksnes ohuga, et mingi mõju võib saabuda (tl 64). Kaebaja pole enda seletustest (tl 65) lähtuvalt võtnud tarvitusele kohaseid abinõusid selleks, et kõrvaldada väidetavast pesemisvahendite äravõtmisest tulenevat kahju. Tallinna Vangla on R.S.i kahjunõude osaliselt rahuldanud ja tema ees vabandanud (tl 12 -13 pöördel) ning see on toimunud õiguste rikkumise vähest kestust ja tähendust arvestades igati piisav kahju hüvitamise viis. Kohene kahjunõude esitamine (tl 9 pöördel) ja selle hilisem mitmekordne suurendamine aga viitavad vaatamata kaebaja vastupidisele väitele (tl 64) selgelt soovile parandada vangla arvel oma rahalist olukorda.
9. Eeltoodust tulenevalt pole R. S. kaebus põhjendatud ning jääb täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 18) alusel täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest. Tallinna Vangla oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente ei esitanud (tl 65). 2 Raili Randlane Kohtunik 3