) § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ning ohjeldusmeetmena määrati kasutada A. Flotovi suhtes käeraudu ajaks, mil vanglaametnik siseneb A. Flotovi kambrisse. Käerauad eemaldatakse vanglaametniku poolt kambrist lahkumisel. Kaebaja on märkinud, et kontaktisik H. Aim esitas oma ettekandes 1756A kaebaja kohta valeandmeid, kui kaebajat süüdistati kontaktisiku tapmisega ähvardamises. Kaebaja on nõudnud kontaktisikult ainult tema tööülesannete täitmist, et kontaktisik annaks kaebajale ümbriku ning teataks kaebaja advokaadile kaebaja viibimisest Tartu Vanglas. Kaebaja suhtes kohaldati julgeolekuabinõusid ning paigutati õigusvastaselt kartserisse ja süüdimõistetute sektorisse. Vanglaametnikud rikkusid kaebaja suhtes vangla sisekorraeeskirjast ja põhiseadusest tulenevaid sätteid ja provotseerisid ise intsidendi. Kaebuse täienduses 08.12.2010 on kaebaja leidnud, et vangla sekkub kaebaja õigustesse rohkem kui seadus seda võimaldab ning viitab kontaktisik H. Aimi käitumisele, millega on teda solvatud ja alandatud ning H. Aim on põhjendamatult keeldunud andmast võimalust helistada advokaadile ja kohtuda arstiga ning kaebajale ei ole väljastatud ka nõuetekohast riietust H. Aimi tegevuse tõttu. Samuti on kaebaja suhtes kasutatud erivahendeid (käeraudade kasutamine) kõige rangemal kujul, kaebaja leiab, et vanglal ei ole õigust kasutada käeraudu igapäevaselt. Kaebaja taotleb tunnistada Tartu Vangla toimingud õigusvastaseks , mis seisnesid kontaktisiku poolt ettekande koostamises, kaebaja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamises, kaebaja kartserisse paigutamises ja kaebaja süüdimõistetute sektorisse paigutamises ja Tartu Vangla käskkirja 20.11.2009 nr. 1-4/1758 ja käskkirja 22.10.2009 nr. 1-4/1619 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja on märkinud, et põhjendatud huvi on õiguste kaitse ja hilisem mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja viibib käesoleval hetkel teist korda reaalselt vanglas, olles hetkel kohtualuse staatuses. Oma eelmise karistusaja, ajavahemikul 08.03.2001- 26.02.2003, jooksul kaebaja kordagi Tartu Vanglas ei viibinud. Seega oli kaebaja sisuliselt Tartu Vangla jaoks võõras ning temaga suhtlemisel kogemused puudusid. Ka Tartu Vanglas ei olnud kaebaja viibinud kaua, ta paigutati Tartu Vanglasse 07.10.2009 ja intsident ametnikega oli juba 21.10.2009.a. Samas arvestades, et kaebaja puhul on ikkagi tegemist isikuga, kes on juba varasemalt karistatud ning hetkel viibis ta kohtu all kahtlustatuna mõrvas ning kaebaja esitas ametniku suhtes samuti tapmisega seonduva ähvarduse, siis on vastustaja arvates piisavalt faktilisi asjaolusid, millest lähtudes kaebaja suhtes täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamise otsustus vastu võeti. Vastustaja ei nõustu sellega, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud ühepoolselt, seega menetlusnorme rikkudes. Vangla on märkinud, et A.Flotov on võtnud omaks nii selle, et 21.10.2009 oli tal sõnavahetus inspektor-kontaktisiku H.Aimiga , kui ka selle, et ta helistas valvurile, kellega vestles kõrgendatul toonil kasutades „ebanormaalset sõnavara“ (võetud distsiplinaarmenetluses antud seletusest). A.Flotovile on antud distsiplinaarmenetluse käigus võimlaus oma õiguste kaitseks selgitusi anda ning ta on seda ka kasutanud. Samuti on kaebajale võimaldatud tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga, mis on menetlust kokkuvõttev dokument ning milles kajastub kogutud tõendite nimekiri, nende analüüs ja tehtud järeldused ning ettepanek distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Kui kaebaja leidis, et tõendeid ei ole kogutud piisavalt või nendest on tehtud ebaõiged järeldused, oli kaebajal õigus esitada distsiplinaarmenetluse protokollile omad vastuväiteid, mida aga kaebaja teinud ei ole. Kaebajat karistati kartserisse paigutamisega õiguspäraselt. Kaebaja õigusi ei ole rikutud ka sellega, et teda kui vahistatut paigutati süüdimõistetutega ühte sektsiooni, kuna kaebajat hoiti eraldi lukustatud kambris ja kaebaja suhtes oli tagatud eraldihoidmise printsiip. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus täies ulatuses on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on taotlenud oma kaebuse täienduses tunnistajatena välja kutsuda H. Aim ja Jaan Luberg. Kohus nimetatud taotlust ei rahuldanud, kuna Heli Aim on andnud oma kirjaliku ettekande juhtunu kohta , mis on asja materjalide juures ning Jaan Lubergil ei ole puutumust kaebuses tooduga. Kohus määras asja läbi vaadata olemasoleva materjali põhjal. 1. Tartu Vangla 20.11.2009 käskkirjaga nr 1-4/1758 määrati kinnipeetav Anatoli Flotovile distsiplinaarkaristus - 10-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine, kuna A. Flotov käitus 21.10.2009 kella 07.50 ajal inspektor-kontaktisik H. Aimiga ebaviisakalt (oli agressiivne, karjus, vehkis kätega) ning kasutas ähvardavat väljendit. Kella 10.05 paiku ähvardas vahistatu A. Flotov H. Aimi tapmisega. A.Flotov on seisukohal, et temale määratud distsiplinaarkaristus on õigusvastane kuna distsiplinaarmenetlus viidi läbi ühepoolselt menetlusnorme rikkudes. Kohus on seisukohal, et kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud ning menetlusnorme distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole vangla rikkunud. Kaebaja on oma teoga toime pannud
p.1 rikkumise, mille kohaselt tuleb kinnipeetaval jälgida vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistujate seaduslikele korraldustele; samuti on kaebaja rikkunud Tartu Vangla kodukord p. 7.2.3 ja p. 7.1.3 nõudeid, mille kohaselt ei tohi teiste isikutega suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid ning kohustus on käituda viisakalt teiste kinnipeetavate ja vangla teenistujatega. Distsiplinaarsüütegu on tõendatud valvur M. Põderi ettekandega nr. 1756, inspektor-kontaktisik H. Aimi ettekandega 1756A, julgeolekuosakonna spetsialisti ettekandega 1756-B, samuti on asja kohta andnud seletuse A. Flotov. Koostatud ettekannetest nähtuvalt on A. Flotov kasutanud H. Aimi suhtes ähvardavaid väljendeid (tapmise ähvardus) ning käitunud agressiivselt, mis on andnud aluse vahistatu Anatoli Flotovi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud kaebaja süü ning proportsionaalseks on peetud kaebaja karistamist kartserisse paigutamisega. Usutav ei ole kaebaja väide, et H. Aim on M.Põderi nõusse saanud kaebaja vastu avalduse kirjutamiseks. Samuti ei vasta tõele väide, et kontaktisiku H. Aimi tegevuse tõttu ei saanud kaebaja mingit riietust ning pole saanud telefoni kasutada advokaadile helistamiseks ning pole tõendatud, et kaebajale oleks keelatud arsti vastuvõttu.
Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, annab vanglateenistus vahistatule tasuta riided. A. Flotov esitas Tartu Vanglale 15.10.2009 taotluse saada vanglalt tasuta riideid. Tema taotlus loeti põhjendatuks osaliselt ning riided, mille osas taotlus rahuldati, sai A. Flotov kätte 28.10.
§-st 133 on vanglaametnikud kohustatud vangla direktorit teavitama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtumitest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirja täitmist ja vangla julgeolekut. Samuti on seaduslik kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine 22.10.2009, mis on kohaldatud vastava käskkirja alusel ,mida ka kaebaja antud asjas on vaidlustanud ning kohus on õiguspäraseks pidanud. Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja R. Jõks 22.10.2009 käskkirjast nr. 1-4/1619 nähtub, et kaebaja suhtes on tegemist isikuga, kes võib olla ohtlik teistele isikutele, kuna tema käitumine on olnud agressiivne ning ta on esitanud ähvarduse vanglaametniku tapmiseks. Käeraudade kohaldamist on peetud vajalikuks rakendada ajal, mil vanglaametnik siseneb Anatoli Flotovi kambrisse ja seal viibib, mitte pidevalt nagu väidab kaebuse esitaja. Samuti on seaduslik kaebaja kartserisse paigutamine, kuna seda on tehtud Tartu Vangla käskkirja 20.11.2009 nr. 1-4/1758 alusel, mida ka kaebaja antud asjas on vaidlustanud ning kohus on õiguspäraseks pidanud. Kaebaja õigusi ei ole rikutud ka sellega, et teda kui vahistatut paigutati süüdimõistetutega ühte sektsiooni, kuna kaebajat hoiti eraldi lukustatud kambris ja kaebaja suhtes oli tagatud eraldihoidmise printsiip.
3 alusel hoitakse eraldi kinnipeetavaid ja vahistatuid.
Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela paigutada ühte osakonda kinnipeetavat ja vahistatut, kui nad on mõlemad lukustatud kambris ja tagatud on nende suhtes eraldihoidmise printsiip. Kokkuvõttes ei ole vangla kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud ning põhjendamatult ega õigusvastaselt kaebaja suhtes meetmeid kohaldanud. Kaebajale ei ole põhjustatud rohkem kannatusi või ebamugavusi kui need, mis kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Eeltoodu alusel jätab kohus tervikuna kaebuse rahuldamata vastavalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.