3-12-1120/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-1120 Määruse kuupäev

1. juuni 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Nikolai Lilitškin’i kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot Menetlustoimingud Menetlusabi andmine, kaebuse tagastamine Resolutsioon
2. Anda Nikolai Lilitškin’ile menetlusabi tõlkekulude katteks haldusasja nr 3-12-1120 menetlemisel ja asjas tehtavate kohtulahendite tõlkimiseks esimese astme kohtus.
3. Tagastada Nikolai Lilitškin’i kaebus haldusasjas 3-121120;
4. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale ja Rahandusministeeriumile;
5. Kaebus tagastada peale kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud
6. 31.05.2012 saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškin’i venekeelne kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot seoses diskrimineerimisega rahvuse, etnilise eripära ja keele tõttu. Tema õigusi rikutakse jätkuvalt. Kaebaja märgib, et alates 17.02.2005 kuni 16.08.2005, 06.04.2006-21.04.2009 ja 12.08.2009-2019 nõudis ta vanglalt kahju hüvitamist. Tartu Vangla vastas 27.07.2011 dokumendiga nr 3-30/139/1, kus võimalik, et nõuti kõrvaldada puudused hiljemalt 15.08.
7. N. Lilitškin palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
8. Vastuseks kohtu päringule teatas Tartu Vangla 12.06.2012, et N. Lilitškin esitas 16.05.2011 kahju hüvitamise taotluse nr 3-30/139, milles puuduste kõrvaldamiseks anti 27.07.2011 tähtaeg kuni 15.08.2011 ning mis jäeti läbi vaatamata 22.08.2011 otsusega. Kohtu seisukoht
9. Riigilõivuseaduse § 581 lg 1 kohaselt võõrkeelse dokumendi tõlkimise eest kohtu tõlgi poolt tasutakse riigilõivu 12,78 eurot lehekülje eest. 1 Kohus korraldas 31.05.2012 kohtusse saabunud N. Lilitškin’i venekeelse kaebuse tõlkimise kohtu tõlgi vahendusel. N. Lilitškin’i kaebuse tõlge on kahel leheküljel, mistõttu tuleks N. Lilitškin’il tasuda riigilõivu 25,56 eurot. N. Lilitškin on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tema isikuarvelt nähtub, et konto jääk on 0,00 eurot. Töötasu on laekunud viimati jaanuarikuus summas 24,96 eurot, millest on tehtud mahaarvamised nõuete ja vabanemisfondi.
10. Arvestades seda, et N. Lilitškin on kinnipeetav ja tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, vabastab kohus juhindudes HKMS § 110 lg 1 p-st 1 N. Lilitškin’i täielikult 31.05.2012 kohtusse saabunud kaebuse tõlkekuludest. Kohus peab seejuures vajalikuks anda N. Lilitškin’ile menetlusabi tõlkekulude katteks seoses käesoleva haldusasja raames edaspidi kohtule esitatud venekeelsete avalduste ning tehtavate kohtulahendite tõlkimisega. Kohus märgib, et HKMS § 117 lg 1 p 2 lubab menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saamise tingimused on ära langenud.
11. N. Lilitškin on kaebuses palunud Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamist summas 20 000 eurot seoses vanglaametnike diskrimineerimisega rahvuse, etnilise eripära ja keele tõttu. Kohus on seisukohal, et N. Lilitškin’i kaebus kuulub tagastamisele. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 näeb vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse kaebuse esitamisel ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 81 kohaselt kui taotlus tagastatakse põhjusel, et taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.
12. Seoses Tartu Vanglale esitatud järelepäringuga on leidnud tõendamist, et N. Lilitškin on 16.05.2011 esitanud Tartu Vanglale kaebuses kirjeldatud asjaoludel kahjunõude summas 20 000 eurot. Tartu Vangla andis 27.07.2011 kirjaga nr 3-30/139-1 tähtaja kahjunõudes esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd N. Lilitškin kirjale ei vastanud ja puudusi ei kõrvaldanud, jättis Tartu Vangla 22.08.2011 otsusega nr 3-30/139-2 tema kahjunõude läbi vaatamata. Kohus leiab, et Tartu Vangla on seejuures õiguspäraselt jätnud N. Lilitškin’i kahjunõude läbivaatamata. N. Lilitškin’i kahjunõue on liiga üldsõnaline ning sellest ei selgu, millised on konkreetsed kahju põhjustanud vanglaametnike tegevused ning millal need aset leidsid. Samuti ei selgu, milline konkreetne kahjulik tagajärg on talle saabunud. Kohus leiab, et kui haldusorgan on viidanud isiku taotluses esinevatele puudustele, peab isik, kes soovib tema taotluse menetlemist, näitama üles huvi ja hoolt, et haldusorgani poolt nimetatud puudused saaksid kõrvaldatud ning vajadusel oma taotlust täpsustama. N. Lilitškin ei ole Tartu Vangla puuduste kõrvaldamise 27.07.2011 kirjale üldse reageerinud vaatamata sellele, et Tartu Vangla on andnud täpsed juhised, mida N. Lilitškin’il oma kahjunõudes täpsustada tuleks. Ühtlasi olid nõuded, mis jäid ajavahemikku 17.02.2005-15.05.2008 aegunud ning ei kuulunud aegumise tõttu vangla poolt läbivaatamisele.
13. Kohus märgib, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda läbituks ka põhjusel, et vangla on enam kui kahe kuu möödumisel kahjunõude esitamisest arvates andnud kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1 tulenevalt algab kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise kahekuuline tähtaeg hetkest, mil haldusorganile on esitatud nõuetekohane 2 taotlus. Kuna nõuetekohast taotlust ei olnud esitatud ning kaebaja taotluses olevaid puudusi ei kõrvaldanud, ei hakanud ka kahekuuline tähtaeg kulgema. Isegi juhul kui väita, et vangla venitas ülemäära pikalt taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel, ei ole kaebaja ise kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul (RVastS 18 lg-st 2) pärast kahe kuu möödumist taotluse esitamisest arvates ning vastavale asjaolule tuginenud. Riigivastutuse regulatsioon on siiski suunatud põhimõttele, et esmalt vaataks kahjunõude taotluse läbi haldusorgan ning alles seejärel lahendaks vaidluse kohus. Kinnipeetavatele on vastav regulatsioon tehtud VangS § 11 lg 8 näol ka kohustuslikuks. Kuna Tartu Vangla andis siiski kaebajale pärast kahe kuu möödumist tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, et oleks võimalik kaebaja kahjunõuet sisuliselt menetleda, oleks kaebajal tulnud ka vastavale kirjale reageerida. Vastupidine seisukoht läheb vastuollu riigivastutuse regulatsiooni eesmärkidega.
14. Eeltoodust tulenevalt ei saa väita, et isik on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega, kuna Tartu Vangla on N. Lilitškin’i kahjunõude jätnud läbi vaatamata puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, ei ole N. Lilitškin’il tulenevalt VangS § 11 lg-st 81 õigust pöörduda sama kahju hüvitamise taotlusega halduskohtu poole.
15. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tagastab kohus N. Lilitškin’i kaebuse haldusasjas 3-12-
16. Eda Muts kohtunik 3