) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping või mitte. Hageja on seisukohal, et leping sõlmiti, kostja vaidleb sellele vatsu. Kohus, kuulanud ära pooled ja analüüsides kirjalikke tõendeid, on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. 01.11.2007 e-kiri kinnitab, et kostja soovis tellida hagejalt nii puurkaevu projekti kui puurkaevu tegemist. E-kirjast nähtub, et hageja ja kostja on varasemalt antud teemal suhelnud, mida kinnitab kirja sisu. Kirja lisana on kostja hagejale edastanud kooskõlastuse kohalikult Keskkonnateenistuselt. Keskkonnaministeeriumi kohaliku keskkonnateenistuse 13.09.2007 vastusest kostja päringule /tl 15/ nähtub, et * maaüksuse rajatavale puur-kaevule on vajalik projekti koostamine. Seega kostja väited, et tema ei ole soovinud hagejalt puurkaevu projekti, vaid ainult puurkaevu ennast, on ümber lükatud kostja poolt hagejale 01.11.2007 edastatud dokumentidega. 3 Tellimiskirjast nähtub, et kostjal oli soov hagejalt tellida puurkaev. E-kirja lisad kinnitavad, et kostja oli teadlik ka puurkaevu projekteerimis-vajadusest. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja väidab, et ta esitas 12.11.2007 kostjale hinnapakkumise kostja maaüksusele rajatavale puurkaevule. Kohus loeb hageja väited usaldusväärseteks. Kohtule on esitatud hinnapakkumine 12.11.2007. Hinnapakkumine on kostjale saadetud tema registrijärgsele aadressile, mida kostja on ise märkinud 01.11.2007 saadetud e-kirjas hagejale: *. Hageja esitas kohtule väljavõtte hageja väljasaadetud kirjade raamatust. Tõend kinnitab, et 12.11.2007 väljastati kostjale puurkaevu rajamise hinnapakkumine. Kohtul puudub alus kahelda hageja väidete usaldusväärsuses. Asjaolu, et kostja on ka tegelikult hinnapakkumise kätte saanud kinnitavad nii hageja kui kostja ütlused 13.04.2012 kohtu eelistungil /tl 72-73/. Hageja selgitas, et hinnapakkumise teemal neil kostjaga suuliselt juttu ei olnud. Kuna hageja poolt oli hinnapakkumine kostjale edastatud ja kostja sellele vastu ei vaielnud, siis luges hageja hinnapakkumise aktsepteerituks. Kostja kinnitas istungil, et 2008 märtsis ta teadis, et puurkaevu projekt on valmis ja ka siis oli tal jätkuvalt huvi, et hageja teeks puurkaevu valmis. Samuti kinnitas kostja, et ta oli eelnevalt tellinud kaeve kohalikelt ettevõtjatelt ning ei arvanud, et projekt on nii kallis /tl 73/. Nimetatud kostja ütlused kinnitavad, et kostja oli teadlik nii puurkaevu projekti vajadusest kui ka sellest, et puurkaevu projekteerimine maksab. Kostja kinnitus, et peale seda kui projekt oli valmis oli tal jätkuvalt huvi puurkaevu tegemise vastu, tõendab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping nii puurkaevu projekteerimiseks, kui selle tegemiseks hageja poolt hinnapakkumises märgitud hindadel. Kohus ei loe kostja väiteid selles, et poolte vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut usaldusväärseks, kuna kostja väited on esitaks tõendamata ja teiseks kostja enese poolt kirjalikus vastuses ja kohtuistungil väidetu on omavahel vastuolus. Kostja kirjalikus vastuses märgib kostja, et soovis tellida üksnes puurkaevu /tl 39/. Samas on kostja ise hagejale 01.11.2007 edastanud kohaliku keskkonnateenistuse kirja, kust nähtub, et vajalik on puurkaevu projekt. Kostja on kohtus kinnitanud, et teadis projekti vajalikkusest puurkaevu tegemisel, kuna on varasemalt puurkaeve tellinud. Istungil kinnitas kostja, et pärast seda kui teadis, et projekt on valmis oli tal jätkuvalt huvi puurkaevu puurimise vastu. Seega kostja väited, et soovis hagejalt saada vaid puurkaevu puurimist ei ole kooskõlas kostja enda poolt esitatud tõenditega ja istungil omaksvõetud asjaoludega. Kostja ei vaielnud vastu hageja väidetele, et märtsis 2008 kui pooled vestlesid telefoni teel ja kostjat informeeriti, et projekt on valmis, siis ei avaldanud kostja, et ta ei ole puurkaevu projekti soovinud. Kostja poolt esitatud tõendid FIE Talvi Sarv arve /tl 42/ ja FIE Jaak Puusepp arve /tl 43/ kinnitavad, et puurkaevu projekteerimine ja puurkaevu puurimine on erinevad tööd ning seda, et puurkaevu ei olnud võimalik käesoleval juhul puurida ilma projekti koostamata. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping hageja poolt hinnapakkumises saadetud tingimustel. Peale seda kui kostja teatas hagejale, et puurkaevu puurimist ta ei soovi, siis hageja ka puurkaevu puurimistöid ei alustanud. Hinnapakkumise ühe osana on märgitud puurkaevu projekteerimine ja vajalike kooskõlastuste tegemine. Märkuste punktis „e“ on välja toodud, et 4 puurkaevu rajamise hinna sees on puurkaevu projekteerimine 5 500 krooni, millele lisandub käibemaks 18%. Punkti „g“ järgi on hinnapakkumise kõik punktid tellitavad eraldivõetutena. Vastavalt
Tööde maksumus on 6490 krooni, mis teeb 414,79 eurot. Samas summas on hageja poolt esitatud kostjale arve nr 21/12-08, maksetähtajaga 26.12.2008.a. Nimetatud ulatuses kuulub hagi rahuldamisele. 30.04.2012 toimunud kohtuistungil loobus hageja kõrvalnõuetest so viivistest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1,2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda, sest kohus on rahuldanud põhinõude täies ulatuses ning kõrvalnõuete osas on hageja nõuet vähendanud. TsMS § 169 lg 1 ja 2 kohaselt menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Kuna kostja ei ilmunud 02.12.2011 kohtuistungile Haapsalu kohtumajja Kärdlas vaid Haapsalu kohtumajja, mis põhjustas kohtuistungi edasilükkamise, ehkki kohtukutse oli kostjale õigeaegselt saadetud kohtuistungile Haapsalu kohtumajja Kärdlas, siis jäävad kostja kanda 02.12.2011 istungi edasilükkamisega seotud kulud. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.