Menetluskulude jaotus
) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Asjaolud AK esitas 25.04.2012 kohtule hagiavalduse IU vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 145 eurot alates aprillist 2012 kuni täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest hagi esitamisest perioodi 01.04.2011 kuni 31.03.2012 eest 1 686,09 eurot. Kostja vabatahtlikult hageja ülalpidamisest osa ei võta. Hagimaterjalid on kostjale 19.06.2012 vastavalt
§-le 322 lg 1 elukaaslase kaudu kättetoimetatud. Kohus kohustas kostjat vastama 14 päeva jooksul arvates hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 alusel on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 ja 23.08.2010 määruse kohaselt oli töötasu alammääraks 2011 aastal 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest summas 145 eurot. Tagasiulatuvalt perioodi 01.04.2011 kuni 31.12.2011 eest tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis 1 251,09 eurot (9 x 139,01). Perioodi 01.01.2012 kuni 31.03.2012 tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatis 435,00 eurot (3 x 145). Kohus on seisukohal, et väljamõistetud elatiselt viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PKS. Poolte vahel ei ole lepingust tulenevat võlasuhet ning seega ei ole tegemist võlaõigusliku nõudega, millelt saaks võlaõigusseaduse (VÕS) alusel viiviseid välja mõista. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas
Menetluskulud Juhindudes
Hageja on esitanud kooskõlas
Hageja menetluskulud on õigusabikulud summas 180 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 180,00 eurot. Lukiina Vismann kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.