3-12-1318/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-1318 Määruse kuupäev

1. oktoober 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Urmas Muug’i kaebus seoses karistuse kandmise alguse aja arvestamisega Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Tagastada Urmas Muug’i kaebus haldusasjas 3-121318;
3. Kohtumääruse koopia saata kaebuse esitajale;
4. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
5. 21.06.2012 saabus Tartu Maakohtusse Urmas Muug’i pöördumine, milles ta ei ole nõus Tartu Vangla tähtaegade arvestusega. U. Muug leiab, et Tartu Vangla arvestusosakond on valesti tõlgendanud Tartu Maakohtu 24.05.2012 otsust kriminaalasjas 1-11-12564 ning valesti arvestanud tema ennetähtaegse vabanemise võimalust. Tartu Maakohus edastas 21.06.2012 kirjaga nr 1-11/12564 U. Muug’i pöördumise Tartu Halduskohtule menetlemiseks. U. Muug’i pöördumine saabus Tartu Halduskohtusse 26.06.2012 ning registreeriti haldusasjana 3-
7. 25.06.2012 saabusid Tartu Maakohtusse Urmas Muug’i uued pöördumised, milles U. Muug soovib, et maakohus vaataks ümber vangla arvestusosakonna arvestatud ennetähtaegse vabastamise tähtajad ja teeks selles osas lahendi ning määraks talle kaitsja. U. Muug palub Tartu Maakohtul selgitada Tartu Vangla arvestusosakonnale, et tegelikult tuleb arvestada tema ennetähtaegse vabastamise kuupäeva tema vahistamisest, s.o 01.06.
8. U. Muug’i pöördumistele on lisatud Tartu Vangla arvestusosakonna 19.06.2012 seisukoht ennetähtaegselt vabastamise tähtaegade osas. Tartu Maakohus edastas 26.06.2012 kirjaga nr 1-11/12564 U. Muug’i pöördumised Tartu Halduskohtule. U. Muug’i pöördumised saabusid Tartu Halduskohtusse 26.06.2012 ning võeti haldusasja 3-12-1318 materjalide juurde. 1
9. Tartu Halduskohus jättis 03.09.2012 määrusega U. Muug’i kaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta. Kaebajal tuli täpsustada kaebuses esitatavat nõuet ja riigi õigusabi taotlust.
10. 10.09.2012 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Urmas Muug’i riigi õigusabi taotlus. Taotletava riigi õigusabi liikideks on märgitud isiku esindamine haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamine, isiku esindamine halduskohtumenetluses ja isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Õigusabi sooviti seoses ennetähtaegse vabanemisega.
11. 26.09.2012 edastas Tartu Halduskohus U. Muug’i riigi õigusabi taotluse pädevuse korras lahendamiseks Tartu Maakohtule osaliselt, s.o osas milles taotletakse riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Kohtu seisukoht
12. Halduskohtu hinnangul nähtub U. Muug’i poolt esitatud pöördumiste sisust taotlus lahendada kohtulahendi täitmisel ilmnenud ebaselgus. U. Muug ja Tartu Vangla on erineval seisukohal karistuse kandmise aja alguse suhtes. U. Muug’i tahe on suunatud sellele, et kohus selgitaks, millisest hetkest hakkas kulgema Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 24.05.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12564 mõistetud karistus. U. Muug on väljendanud rahulolematust selle üle, et kohus ei ole kriminaalasja lahendisse märkinud lõplikku liitkaristust, millest tulenevalt on tekkinud ebaselgus karistusaja arvestamise alguses osas.
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 kohaselt KrMS §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Halduskohus on seisukohal, et Urmas Muug’i kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna sellise vaidluse lahendamiseks on KrMS §-st 431 tulenevalt ette nähtud teistsugune menetluskord.
14. Riigikohtu erikogu on 03.10.2012 määruses asjas 3-3-4-2-12 leidnud, et karistuse kandmise alguse hetk omab tähtsust esmalt karistuse täitmisele pööramisel, mis on kriminaalmenetluse instituut, kuid ebaselgusega nimetatud küsimuses võib kaasneda küsitavusi ka vangistuse täideviimise ajal, näiteks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaja arvutamisel. Vaidluse all olev küsimus puudutab kohtulahendi sisu selgitamist. Selle käigus ei sekku lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörav maakohtu täitmiskohtunik haldusmenetlusse. Riigikohus märkis, et juhul kui sellise avalduse läbivaatamiseks oleks pädev halduskohus, peaks halduskohus avalduse lahendamisel andma hinnangu ka maakohtu otsusele ja selles märgitut vajadusel tõlgendama. Erikogu ei pea sellist lähenemist menetlusseadustikega kooskõlas olevaks ega otstarbekaks. Kuna vastav erikord puudub, tuleneb maakohtu pädevus kohtulahendi täitmisega seonduva küsimuse lahendamiseks KrMS §-st
15. 2
16. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus seisukohal, et kuivõrd U. Muug’i eesmärgiks on kohtuotsuse täitmisel ilmnenud ebaselguse – karistusaja kulgema hakkamise hetk – lahendamine, kuulub vastava avalduse lahendamine KrMS § 431 alusel maakohtule.
17. HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus Urmas Muug’i avalduse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. U Muug’il on oma õiguste kaitseks võimalus pöörduda Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poole. Kohus ei pea vajalikuks edastada U. Muug’i avaldust pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule, kuivõrd analoogses asjas on Riigikohtu erikogu juba 03.10.2012 määrusega 3-3-4-2-12 seisukoha võtnud.
18. U. Muug on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, soovides riigi õigusabi muuhulgas isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Võttes arvesse, et halduskohus tagastab käesoleva kaebuse pädevuse puudumise tõttu, jätab kohus U. Muug’i riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks halduskohtumenetluses läbi vaatamata. Kohus märgib, et edastas 26.09.2012 U. Muug’i riigi õigusabi taotluse ülejäänud osas, s.o osas milles U. Muug taotles riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku muu õigusnõustamiseks või esindamiseks, lahendamiseks Tartu Maakohtule. Eda Muts kohtunik 3