sätestatust, mille kohaselt on liisinguvõtjal kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu,
sätestatust, mille kohaselt tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule, lepingule või seadusele,
lg 1 p 4-st, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingu erakorraliselt üles öelda ning
sätestatust, milles sätestatakse liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed.
lg 1 reguleerib aga käenduslepingu mõistet, mille kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees,
lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses ning käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Lk
, 76 ja 145 lg 2 sätestatule kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest liisinguandjale tasu. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud arvetega (t/l 43-46 ja 101) on tõendatud, et OÜ V ja ER on jätnud tasumata liisinguandjale rendimaksed perioodil august 2007 – detsember
lg 4 sätestatule peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 19.
lg 3 järgi tuleb liisinguandja
lõikes 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega
Eelnevast tulenevalt on kohtu seisukoha kohaselt tühine ka hageja üldtingimuste punkt 9.6, mille kohaselt peab liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral katma hagejale hinnavahe, kui liisingulepingu ülesütlemisel on vara võõrandamisel saadud hind väiksem kui liisingulepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, sest see on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja väidetel oli sõiduki KIA Sportage 2,0EX 2,0 DOCH jääkmaksumuseks selle tagastamise hetkel 2008.a. jaanuaris ilma käibemaksuta 10.909,14 € (vt kohtuistungi protokoll t/l 118 1.lõik) ja kohtu poolt määratud eksperdiarvamuse kohaselt oli KIA Sportage harilikuks väärtuseks ehk turuhinnaks 2008.a. I kvartalis 205.000.- krooni ehk 13.101,89 €, müüs hageja kostja poolt tagastatud liisingueseme alla turuhinna, mis on aga hageja äririsk, mille eest kostja vastutama ei pea. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue välja mõista kostjalt müügikahju 672,44 € jätta rahuldamata. Lk
lg 4 tähenduses liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulud, mis seisnevad näiteks liisingueseme hoidmise kulus, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmise kulus vmt), sest liisinguandja tegevus on reeglina suunatud sõidukite võõrandamisele, mille liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-11206 p-s 9 asunud ka Riigikohus. Kulude tekkimist ja kandmist hageja poolt seoses kostjale liisingulepingu ülesütlemisega tõendavad SAAS arve hagejale (t/l 97) ja maksekorraldus, millega hageja arve tasunud on (t/l 125). Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu oleks võinud sõiduki ostja lasta ise teha sõiduki tehnilise ülevaatuse ja hageja poleks pidanud seda enne sõiduki müümist tegema, ei ole kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega - sõiduki müüja vastutab selle eest, et ta müüb tehniliselt korras oleva sõiduki. Kõige eeltoodus alusel moodustab kostja põhivõlg hageja ees summa 2808,95 (1287,77+383,87+377,08+760,23) eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 20. Tulenevalt asjaolust, et kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista põhivõla katteks 2808,95 eurot ning, et hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates 26.12.2007.a. ja palub viivise välja mõista põhivõla suuruses, kontrollib kohus kas hageja viivisenõue kostja vastu on põhjendatud. Viivis on õiguskaitsevahend võlgnikupoolsele kohustuse rikkumisele
Käesoleval juhul on tegemist kokkuleppelise viivisega, sest pooled on kokku leppinud viivise suuruseks 0,25 % päevas, mis vastavalt
lausele on lubatav. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist põhivõlgnevuse summa suuruses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt nõutud viivise arvestuslikule õigsusele ega toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust viivist vähendada. Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 19 seisukohale, et kostja võlg hageja ees moodustab kokku summa 2808,95 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viiviste katteks samuti 2808,95 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
Tsiviilasja hinna määramine. 24. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli 4441,07 eurot, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas. Kohtunik: Lk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.