lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on seega isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-15-01 selgitanud, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist, kusjuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Seega on kaebeõigus üldjuhul üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt otseselt puudutab. Kui vaidlustatud haldusakt või toiming kaebaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku, puudub isikul kaebeõigus, kuivõrd ainuüksi kaevatud haldusakti või toimingu vastuolu seadusega ei loo isikule kaebeõigust selle vaidlustamiseks. 3. Kohus, kontrollinud
§-dest 37–39 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb kehtiva
Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud faktilised väited on tõendatud ning põhjendab kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt. Kaebaja taotleb Vormsi Vallavolikogu 30.01.2012 istungi protokollilise otsuse nr 2 täielikku tühistamist. Kaebuse punkti 4 kohaselt on kaebaja käsitlenud Vormsi Vallavolikogu 30.01.2012 istungi protokollilise otsusena nr 2 Vormsi Vallavolikogu 30.01.2012 istungi protokolli nr 2 päevakorrapunkti nr 2 (kaebuse lisa 1), seega vaidlustab kaebaja Vormsi Vallavolikogu 30.01.2012 istungi päevakorrapunktis nr 2 vastuvõetud otsust, leides, et tegemist on halduskohtus vaidlustatava haldusaktiga.
lg 1 kohaselt halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks see, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Kohus märgib esiteks, et vastavalt KOKS § 7 lg-tele 1 ja 2 on volikogu üksikaktiks otsus, millele KOKS § 23 lg 4 kohaselt kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu istungi protokoll on volikogu istungit kajastav dokument, millesse vastavalt KOKS § 51 lg-le 5 kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Kaebuses vaidlustatud Vormsi Vallavolikogu 30.01.2012 istungi protokolli nr 2 päevakorrapunktis 2 on arutatud vallavalitsuse ettevalmistatud eelnõu „Nõusoleku andmisest keeldumine Aare katastriüksuse 90701:002:0004 jagamiseks ja nõusoleku andmine ehitamiseks detailplaneeringut koostamata“ ning otsustatud mitte toetada ettepanekut eelnõu vastu võtta ja eelnõu tagasi lükata. Istungi protokolli vaidlusaluses päevakorrapunktis ei ole tehtud ühtegi otsustust T.K.i ega Vormsi vallas asuva Aare kinnistu suhtes ega tekitatud, muudetud või lõpetatud T.K.i õigusi ja kohustusi. Seega ei saa Vormsi Vallavolikogu 30.01.2012 istungi protokolli nr 2 päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsust käsitada haldusaktina, kuna see ei tekita, lõpeta ega muuda haldusväliste subjektide õigusi ja kohustusi. Tegemist 2 on haldusesisese menetlustoiminguga, millel puudub iseseisev regulatiivne toime. Eeltoodut arvestades ei saa volikogu istungi protokolli nr 2 päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsus rikkuda T.K.i õigusi. Haldusaktiks, mis fikseerib õiguslikult siduvalt kinnistu jagamisest ja hoonestamisest keeldumise, tekitades õiguslikud tagajärjed, oleks Vormsi Vallavolikogu kinnistu jagamisest ja hoonestamisest keeldumise kirjalikult vormistatud ja vastavalt allkirjastatud otsus. Volikogu sekretäri 13.02.2012 kirjast (kaebuse lisa 4) nähtuvalt valmistab vallavalitsus volikogule otsustamiseks 30.01.2012 seisukoha alusel ette uue eelnõu. Kohus märgib siinjuures, et volikogu võib haldusakti andmisel ka 30.01.2012 seisukohast erinevalt otsustada. Kohtul ei ole aga õigust teostada haldusdiskretsiooni vallavolikogu asemel. Kohtule teadaolevalt ei ole Vormsi Vallavolikogu vastavat haldusakti tänaseni andnud, mistõttu on kaebus praegusel juhul esitatud ennatlikult. 4. Märgitud põhjustel leiab kohus, et kaebuse materjalide alusel on antud juhul kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise korral, Vormsi Vallavolikogu 30.01.2012 istungi protokolli nr 2 päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsus kaebaja õigusi aga ei riku. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale
Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu
lg 2 punkti 1 alusel, siis tasutud riigilõiv vastavalt
Aili Maasik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.