Obsah (9)

§ 367§ 436§ 231§ 468§ 122§ 123§ 133§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult 13. septembril 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Talli

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused 1. Harju Maakohtule 12.12.2010.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.07.2006.a. laenulepingu nr. XXX summas 150 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 25.07.2010.a. Kostja jäi laenusumma põhiosa ja intressi maksete tasumisega võlgnevusse alates 25.05.2009.a. 26.07.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. XXX, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev*(P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr. XXX ja teenindava arvelduskontoga nr. XXXXXXXXXXXX ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 48 500 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Hageja ja kostja leppisid krediitkaardi kasutamise lepingu sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 25.ndal kuupäeval. 25.05.2009.a. jäi kostja intressi ja kaardikaskomaksete tasumisega võlgnevusse. 25.05.2009.a. kuni 25.09.2009.a. kostja intressi makseid ei tasunud. 17.11.2009.a. saatis hageja kostjale kirja lepingute ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 02.12.2009.a. ning hoiatas, et juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingud enne tähtaja lõppu üles. 03.12.2009.a. ütles hageja laenulepingu nr. XXX seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 24.11.2009.a. sulges hageja lepingu nr. XXX kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr. XXX alla. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. 10.12.2010.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 12 955,93 eurot. Menetluse kestel vähendas hageja oma nõuet kostja vastu, kuivõrd kostja on pärast hagi kohtule esitamist oma võlgnevust vähendanud. Hagiavalduse 19.03.2012.a. täpsustuse kohaselt moodustab hageja nõue kostja vastu kokku 9 242,20 eurot. Lisaks eeltoodule nõuab hageja täiendavat viivist

§ 367

alusel kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt hageja kasuks välja viivis. Ka palub hageja tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Kostja vastuväited ja põhjendused

1. Kostja vaidles 17.01.2011.a. kirjalikes vastuväidetes hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on põhistamata ega ei ole üheselt arusaadav. Samas ei vaidlustanud kostja laenulepingute sõlmimisega seostud asjaolusid ega seda, et tal on võlgnevus hageja ees. Kostja avaldas 07.03.2012.a. kohtuistungil, et ta hagi iseenesest tunnistab, kuid ta palub täpsustada, millest koosneb nõude summa, eriti viivis. Kostja tunnistas istungil, et ta ei täitnud oma kohutusi hageja ees õigeaegselt. Kohtu põhjendused
2. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude 2 põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et pooled on 27.07.2006.a. sõlminud laenulepingu nr. XXX (t/l 7-8). Lepingu kohaselt kohustus hageja andma kostja kasutusse kokkulepitud rahasumma ning kostja kohustus tasuma laenu põhiosa ja intressi osamakse iga kuu
2. kuupäeval. Ka ei ole vaidlust selles, et 26.07.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. XXX (t/l 11-12), mille alusel võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti tehingute teostamiseks. Kostja ei ole lepingute sõlmimist, laenusumma ja krediidilimiidi enda kasutusse saamist ning lepingujärgsete maksetega võlgnevusse jäämist vaidlustanud. Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

1. Kostja ei ole vaidlustanud ka seda, et ta ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning 17.11.2009.a. saatis hageja kostjale teatise nr. 200.103-030, mille järgi kostja võlgnes hagejale lepingute alusel kokku 34 719,24 krooni so 2 218,96 eurot ning kohustas kostjat võlgnevuse tasuma hiljemalt 02.12.2009.a. (t/l 13). Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja eelpool nimetatud lepingud üles. VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohtule esitatud võlgnevuse kujunemise arvestustest (t/l 15) nähtuvalt tekkis kostjal juunis 2009.a. makseviivitus mõlema vaidlusaluse lepingu osas rohkem kui kolme üksteisele järgneva osamaksega. Seega on hageja kõnealused lepingud ülesöelnud kooskõlas VÕS § 416 lg 1 sätestatuga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooltevaheline väikelaenuleping ja krediitkaardi kasutamise leping on hagejapoolse ülesütlemise tõttu lõppenud. Puudub vaidlus ka selles, et 24.11.2009.a. sulges hageja lepingu nr. XXX kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr. XXX alla (t/l 21-22).
2. Hageja nõuab kostjalt 9 242,20 euro ja täiendava viivise tasumist. Kuivõrd kohtule esitatu põhjal on kostja tasunud pärast hagi esitamist hagejale kokku 4 710 eurot (t/l 70) ning esialgne põhivõlgnevus oli 7 709,23, siis tagastamata krediidisumma jääk on 2 999,23 eurot, mitte hageja poolt ekslikult märgitud 2 999,33 (t/l 66). Summa kujuneb 27.07.2006.a. laenulepingu nr. XXX alusel saadud tagastamata laenu põhiosast 2 999,23 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intressist 862,42 eurot ajavahemikul 25.05.2009.a. kuni 03.12.2009.a. ja sissenõutavaks muutunud viivisest 1336,20 eurot ajavahemiku 11.06.2009.a. kuni 19.03.2012.a. eest. Kokku võlgneb kostja hagejale laenulepingu nr. XXX alusel 5 197,85 eurot. Lepingust nr. XXX tulenev võlgnevus moodustab kokku 4 044,25 eurot, millest tagastamata krediidisumma on 3 094,24 eurot, intress 313,93 eurot ajavahemikul 24.11.2009.a. kuni 03.12.2009.a., kaardikasko 55,70 eurot ja viivis 580,38 eurot ajavahemiku 24.11.2009.a. kuni 19.03.2012.a. eest. Kostja hagile vastu ei vaidle, tunnistab võlgnevuse olemasolu ja omapoolsete kohustuste mittetäitmist. Ka ei vaidle kostja vastu kõrvalnõuete suurusele, vaid ta palus viivise ja intressi kujunemise osas selgitust (t/l 59). Hageja esitas 3 kohtule 19.03.2012.a. hagiavalduse täpsustuse, milles on üksikasjalikult selgitanud kõrvalnõuete kujunemist ja on vähendanud ka haginõuet kostja poolt tasutud summa võrra. Hageja luges tasutud summad lepingu nr. XXX tagastamata krediidisumma katteks (t/l 65). Kohus edastas 19.03.2012.a. hagi täpsustuse kostjale (t/l 85, 88). Kostja hagi täpsustuse osas oma seisukohta kohtule ei esitanud, vastuväiteid esile ei toonud.
3. Koos lepingutega esitas hageja ka lepingutest tuleneva võlgnevuse arvestuse (t/l 14-22, 6976). Hageja esitatud arvestus on kontrollitav ja jälgitav. Raamatupidamislikke kandeid on tehtud rea kaupa ja on lihtsalt tuvastatav toimingu kuupäev, toimingu ese – saadud laen või selle tagasimakse. Võrreldes kõrvuti asuvaid ridu on lihtsalt tuvastatav laenu jäägi suhe kostja poolt tehtud maksesse. Hageja on eraldi esitanud mõlema lepingu osas põhiosa, intressi ja viivise arvestused.
4. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses ning pooled on laenulepingu ja krediitkaardi kasutamise lepingu sõlmimisel leppinud kokku intressimäära vastavalt 18 % ja 16 % aastas. Lisaks põhivõlale taotleb hageja kostjalt eelpoolviidatud lepingute alusel intressi summas 1 176,35 eurot väljamõistmist. Kostja intresside suurusele ja arvestuse alustele vastuväiteid ei esitanud.
5. Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Vastavalt pooltevahelisele lepingutele kohustus kostja makse viivitamisel hagejale maksma viivist seaduses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Lisaks võlgnevusele eelpoolnimetatud lepingute järgi taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist laenulepingute põhiosa võlgnevuselt VÕS § 113 sätestatud määras.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, kooskõlas eelnimetatud sätetega ja kuulub seega rahuldamisele.

1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele 19.03.2012.a. täpsustatud hagis märgitud ulatuses. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt lepingutejärgse põhivõlgnevuse summas 6 093,47 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi summas eurot 1 176,35 eurot, kaardikasko summas 55,70 eurot ja hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 916,58 eurot ning VÕS § 113 määras sätestatud viivise põhinõudelt, s.o 6 093,47 eurolt alates 20.03.2012.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtus kohus euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest ja Euroopa Keskpanga ametlikust vahetuskursist.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 4
3. Hageja taotles kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist (t/l 4). Kohus asub seisukohale, et antud juhul puuduvad alused kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistamiseks (

§ 468lg 1), seega tuleb jätta hageja taotlus rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 13. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 122

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 123

kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

§ 133

lg 2 (12.12.2010.a redaktsioonis) järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 10 803,47 eurot. Menetluskulude jaotamine 14.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 15.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik 5