lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses.
lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud).
lg 4 kohaselt eeldatakse, et isikud on solidaarvõlgnikud, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt. Laenulepingu XXX p 3.2.3. kohaselt kohustusid pooled täitma solidaarselt kõik lepingust tulenevad laenusaaja kohustused. Kuivõrd laenu eest soetati kaasomand, millest kummalegi kuulub pool, siis tuleb laenusaajate omavahelises suhtes arvestada
lg 1, mille kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 alusel läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. AÕS § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 75 lg 3 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vaidlus puudub selles, et eluasemelaen võeti vaidlusaluse korteriomandi soetamiseks poolte kaasomandisse. Kaasomandit lõpetatud ei ole, kaasomandiga kaasnevad kulutused laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumise näol. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt laenukohustuse olemusest nähtuvalt ostumüügi- ja eluasemelaenulepingust tuleneb, et kumbki laenusaaja peaks tasuma laenukohustusest osa, mis kulus tema osa kaasomandist ostmiseks. Korteriomandi ostuhind oli kokku 460 000 krooni, 3 seega tuli kummalgi poolel tasuda ostu-müügilepingu p 3.1. toodu kohaselt oma kaasomandi osa eest 230 000 krooni. Kostja ei ole tasunud korteriomandi ostmisel oma kaasomandi osa eest rahas. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja tasus korteriomandi ostmiseks poolte kaasomandisse rahas 64 000 krooni, ülejäänud ostuhinna tasumiseks sõlmisid pooled laenulepingu 396 000 krooni saamiseks AS-lt SEB Pank. Eeltoodu alusel nõustub kohus hageja seisukohaga, et
lg 1 alusel tulenevalt pooltevahelise kohustuse olemusest, arvestades asjaolu, et kostja ei ole oma kaasomandis osa eest rahas tasunud, moodustab kostja osa laenukohustuse põhisosas 230 000 krooni ehk 58,08% võetud kogu laenusummast. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud erinevalt eeltoodust ja et kostjal puuduks kohustus tasuda makseid vastavalt pooltevahelisele teistsugusele kokkuleppele. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Kostja oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Vastavalt hagi lisas 5 toodud tabelile on hageja tagastanud laenuandjale laenu kuni 2011.a. novembrini summas 111 068 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud laenumaksete suurust. 58,08% nimetatud summast, 111 068 kroonist moodustab 64 508,29 krooni. Kuivõrd kostja ei ole antud rahasummat tasunud, tuleb eeltoodu alusel kostjalt laenulepingu nr XXX alusel hageja kasuks välja mõista 4122,83 eurot (64 508,29 krooni). 09.10.2007. a sõlmisid pooled kaaslaenusaajatena AS-iga SEB Pank laenulepingu nr XXX summas 125 000 krooni. Antud laenulepingu punkti 3.2.3. kohaselt kohustusid pooled täitma solidaarselt kõik lepingust tulenevad laenusaaja kohustused. Kostja ei ole tasunud laenumakseid. Vaidlus puudub selles, et hageja on tasunud tarbimislaenu kulusid alljärgnevalt: lepingutasu summas 1250 krooni ja laenumaksed summas 37 876,30 krooni, mis on tõendatud hagi lisana 7 esitatud tabeliga. Kostja on vastuväidetes märkinud, et soovis tarbimislaenulepingust tuleneva võlgnevuse tasaarvestada hageja võlgnevusega elatusraha eest.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
Kuivõrd ülalpidamise nõuet ei saa seadusest tulenevalt tasaarvestada, siis ei ole antud kostja vastuväide kooskõlas seadusega.
lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Vaidlus puudub selles, et pooled tarbisid laenu võrdsetes osades, mistõttu tuleb kostjal kanda pool antud laenulepingu nr XXX järgselt tasumisele kuuluvatest maksetest. Kokku tuleb kostjalt laenulepingu nr XXX alusel välja mõista 1250,31 eurot (19 563,15 krooni ).
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on esitanud viivise arvestuse perioodi 12.12.2010.a. kuni 24.05.2012.a. eest summas 626.23 eurot. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on kooskõlas
MS § 367 lg 1 alusel rahuldamisele viivise nõue alates 25.05.2012.a. protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni
MS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.