Obsah (12)

§ 394§ 142§ 442§ 467§ 407§ 444§ 367§ 173§ 162§ 174§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-12-

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. AS Swedbank esitas 04.07.2012 Viru Maakohtule hagi V E’ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud. 1) 07.09.2005 sõlmisid hageja ja kostja teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 221029196075 ning mille alusel võimaldas hageja kostjale internetipanga teenuse kasutamist. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja lepingu sõlmimine internetipanga vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga. 27.10.2009 sõlmisid hageja ja kostja internetipanga vahendusel eeltoodud tingimustega kooskõlas oleva väikelaenulepingu nr 09-088479-VL summas 1278.23 eurot intressimääraga 19% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 29.07.

1. Laenu suhtes kohaldatakse väikelaenulepingu üldtingimusi. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 14.
3. Alates 14.03.2011 kuni 29.07.2011 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 5 (viie) üksteisele järgneva intressi maksega. Hagejal oli lepingu alusel õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast alates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 26.05.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 10.06.2011, hoiatades, et kostja poolt võlgnevuse nimetatud kuupäevaks kustutamata jätmisel, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Samuti hoiatati, et kohtusse hagi esitamisel lisanduvad ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 29.07.2011 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 03.07.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus 360.16 EUR, s.h. põhiosa 240.10 EUR, intress 47.56 EUR ajavahemiku 14.03.2011 - 29.07.2011 eest ja põhiosa viivis 72.50 EUR ajavahemiku 14.04.2011 - 03.07.2012). 2) 26.11.2008 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse VISA püsimaksega (P) krediitkaardi nr 4797246001246766 (edaspidi kaart) krediidilimiidiga 25 000 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr
4. Vastavalt lepingu p 3.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Kostja kohustus p 6.
5. kohaselt maksma kasutatud krediidilimiidi eest intressi ja teenustasusid; intressimääraks oli 18%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval (p 6.2). Lepingu punkti 6.
6. alusel kohustus kostja igal maksepäeval lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma; püsimakse summaks oli 1250 Eesti krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole (p 6.7). Arvelduskontol debiteerimiseks vajaliku summa puudumisel, luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu p 6.6 toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine (p 6.9). Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 1708.58 EUR väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 6.
7. ja 6.
8. Seoses võlgnevusega saadeti 26.05.2011 kostjale teatis, milles teavitati lepingutest tulenevate võlgnevuste olemasolust ning anti tasumiseks täiendav tähtaeg. Hageja hoiatas, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu üles öelduks 01.08.
9. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustusega viivitamise eest. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel Hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 1708.58 EUR. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat 1708.58 EUR hagejale ei tagastanud; hageja arvestab kohustusega viivitamisel viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel. 03.07.2012 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1 842.54 EUR, millest põhiosa 1 708.58 EUR, intress 1.70 EUR, viivis 132.26 EUR. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetlus avaldus jäeti 31.05.2012 kohtumäärusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kostja võlgneb hagejale kokku 2 202.70 EUR, millest põhiosa 1948.68 EUR, intressid 49.26 EUR, viivised 204.76 EUR. Hageja juhindub hagiavalduse koostamisel

§-des 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367, 407, 440 ja VÕS §-des 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatust Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad dokumendid – teleteenuste leping, laenuleping, väikelaenulepingu üldtingimused, laenulepingu andmed, lepingu ülesütlemise kiri, püsimaksetega krediitkaardi kasutamise leping, võlgnevuse arvestus, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, hageja esindaja volikiri. II Kostja Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on vastu võtnud kostja isa M E 09.07.2012. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 30.07.2012.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral

§ 407lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks.

Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Hagiavalduses on hagi ka õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja rikkus lepinguid, jättes täitmata oma kohustused hageja ees.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (1948.68 eurolt) alates 04.07.2012. Kostja võlgnevus hageja ees kokku on 2202.7 eurot, s.h põhiosa 1948.68 eurot, intress 1.70 eurot ja põhiosa viivis 132.26 eurot. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda.

§ 162

lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 06611, 10.01.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 65.66 eurot ja maksekorraldus nr 16682, 04.07.2012 hagiavaldus esitamisel riigilõivu tasumist summas 250 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 315.66 eurot.

§ 177

lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Irma Külavee Kai Rosar Kohtuotsus jõustus 19.oktoobril 2012.a Nooremreferent Kai Rosar