Obsah (8)

§ 189§ 113§ 94§ 226§635§641§116§647

Toimik nr 2-08-55715 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 14.09.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus

) § 100, § 108 lg 2, § 114 lg 4, § 226 lg 1, § 223 lg 1, § 189, §

1. 1.
2. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja esitas 27.08.2008 hagiavalduse ja 16.12.2008 selle täpsustuse, mille kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 27.07.2007 tellimusleping nr 07/47 mm, millega kostja kohustus tarnima ja paigaldama hagejale individuaaltellimusel valmistatud köögimööbli komplekti ning hageja kohustus maksma mööbli ja selle montaaži eest 69 809 krooni ehk 4 461,61 eurot. Hageja tasus kogu summa ettemaksuna osamaksetena. Mööbli montaažiga alustati hageja kodus 09.11.2007, kuid paigalduse käigus ilmnenud puuduste tõttu peatas hageja paigaldustööd. 19.11.2007 saatis hageja kostjale pretensiooni seoses mööbli värvitooni, dekoratsioonidetailide, riiulite mittevastavuse ning monteerimisvigadega ning nõudis ilmnenud puuduste kõrvaldamist. Kostja vastas pretensioonile, et mööbliuste toonimine toimus lepingus ettenähtud peitsiga ning värvitooni erinevus on tingitud puidu tekstuurist ning tihkusest. Kostja tunnistas, et töös esineb vigu, mis kõrvaldatakse lepingus fikseeritud tingimustel. Hageja esitas 04.12.2007 kaebuse Tarbijakaitseametile. Kaebuse arutelul nõustus kostja parandama järgmised tellimuslepingust ja mööblipaigaldusest tulenevad vead: 1) kapiuste vitraaži must-pruun romb asendatakse punase rombiga; 2) kapiuste käepidemed asendatakse sellistega, nagu olid näidismööblil; 3) kuus laminaatriiulit asendatakse kuue klaasriiuliga; 4) kui on tehniliselt võimalik, tehakse kraanikausi ümbruse tööpind ühetasandiliseks; 5) mööbli tööpindade liitumiskohad tehakse siledaks nii vertikaal- kui horisontaalsuunas; 6) kui on tehniliselt võimalik, viiakse köögiseinas asuva niši äärt katvad seinapaneeli väljalõiked vastavusse niši mõõtmetega; 7) kostja eemaldab seinapaneeli elektripistikute paigaldamiseks seina; 8) reguleeritakse mööbliuksed täies ulatuses; 9) kõrvaldatakse seinapaneeli- ja kapivahelised praod ventilatsioonipiirkonnas; 10) seinapaneeli- ja tööpinnavahelised praod kaetakse uuesti. 22.01.2008 esitas hageja avalduse sõltumatu ekspertiisi läbiviimiseks ning ekspert MA vaatas üle mööbli hageja kodus ning mööbli näidiskomplekti kostja müügisalongis, ja koostas vaatluse põhjal ekspertiisiakti nr
3. Ekspert tuvastas, et korteri temperatuur ja õhuniiskus vastavad tellimuslepingu tingimustele, puuduvad ekspluatatsiooni või mistahes mehaanilise toimejõu jäljed mööblipindadel. Mööblimontaaž on lõpetamata. Fassaadpindade värvitoon erineb oluliselt müügisaalis oleva näidise värvist, värvitoon ja puidutekstuur ei ole pindadel ühtlane. Kostja ei hoiatanud hagejat, et tellitud mööbli värvilahendus võib olla erinev näidisest. Seinaplaadid on lõigatud viltu ja liitekohtadele on silikooni pandud ebaühtlaselt. Lauaplaatide liitekohtade tasapinnad kummalgi pool valamut ei ole ühtlased, mis võib põhjustada lauaplaadi niiskuskahjustusi. Köögikomplekti nurgaosa lauaplaadis on välja lõigatud lisaauk ja paigaldatud lisariiul, mis pole kajastatud eskiisjoonisel ega kooskõlastatud hagejaga. Kõikide sahtlite põhjad pole esipaneelide külge kinnitatud, esipaneelide ülemised servad ja freespinnad on ebakvaliteetselt lihvitud, põrandakapi uks ei sulgu tihedalt ning kisub viltu. Iluklaasi värvitoon ning käepidemed hageja mööblil ei vasta kostja müügisaalis olevatele näidistele. Klaasriiulite asemel on laminaatriiulid. Elektripistiku paigaldamiseks välja lõigatud avad ei vasta hageja poolt etteantud mõõtudele. Ekspertiisiakti kohaselt on kõigi defektide puhul tegemist tootmisdefektidega, mille on põhjustanud kostja 2 lepingutingimuste rikkumised mööblidisaini ja -viimistluse osas ning ebakvaliteetne montaaž. Defekte saab likvideerida vaid suurema osa elementide demonteerimisel ja väljavahetamisel uute vastu, mistõttu remontimine on ebaotstarbekas. Peale tarbijakaebuste komisjoni otsuse kättesaamist, millega jäeti hageja taganemisnõue rahuldamata, kuna ta ei olnud kostjal võimaldanud tööd parandada või teha uus töö, saatis hageja kostjale korduvalt nõudekirju lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Kostja pole alates 15.04.2008 teinud ühtegi sammu selleks, et kõrvaldada vähemalt enda poolt tunnistatud defekte. Kostja on seega tarbijamüügilepingut oluliselt rikkunud, kuna ei kõrvaldanud defekte mõistliku aja ehk 5 kuu jooksul. Samuti on kostja lepingut oluliselt rikkunud sellega, et hagejale tarnitud mööbel on oluliselt erinev kostja müügisaalis olevast näidisest nii värvi, kvaliteedi kui kasutatud materjalide poolest, nagu arvab ka ekspert MA. Hageja saatis 05.08.2008 kostjale avalduse lepingust taganemiseks, milles andis tähtaja 20.08.2008 lepingu alusel üleantu tagastamiseks ning eksperdi- ja väljanõudmiskulude hüvitamiseks. Kostja on saanud tähitud kirja kätte 15.08.
4. Hageja on lepingust taganenud. Kostja peab hagejale tagastama 4 461,61 eurot.

§ 189

alusel nõuab hageja tagastavalt summalt intressi kuni 20.08.2008, alates sellest kuupäevast viivist

§ 113

alusel

§ 94sätestatud määras.

03.07.2012 esitas hageja kohtule oma täiendavad seisukohad, mille kohaselt tuginedes

§ 226

lg 1 saab köögimööbli lepingutingimustele, eelkõige värvitoonile, vastavuse hindamisel lähtuda üksnes näidisest, mille järgi tellis hageja endale köögimööblit. Hagejal puudusid teadmised selle kohta, et värvivaheldused ühes ja samas puiduliigis võivad olla nii suured, mistõttu ta ei võinudki teada, et kostja poolt koostatud tellimuses märgitud materjali ja viimistlusel kasutatav peitsi numbriga ei ole võimalik saavutada seda värvitooni, mida hageja oli näidise järgi välja valinud. Vastavalt ekspertiisile valmistatud kappide uste värvitoon erineb oluliselt oma värvilahendusest salongis olevast värvitoonist. Kohtu poolt määratud ekspertiisiga on tõendamist leidnud asjaolu, et kostja poolt valmistatud mööbel ei vasta poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele. Eksperdi poolt tuvastatud olulised puudused tellimuslepingu ja projektdokumentatsiooni ettevalmistamisel, arvukad defektid mööbli valmistamisel ning monteerimisel saab pidada oluliseks lepingurikkumiseks. Samuti kohtu poolt määratud eksperdi märkus, et konkreetse struktuuri ja värvitooni saavutamiseks tuleks tellijal valida sobilik puuliik ning lasta teha näidis ei vabasta täitjat kui oma ala professionaali kohustusest teavitada tellijat (tarbijat) ohust, et värvitoon võib oluliselt erineda tema poolt eeskujuna näidatud mööbli värvitoonist. Sellekohase informatsiooni olemasolu korral vaevalt oleks hageja võtnud enda kanda riisiko ning tellinud endale köögimööblit, mis ei harmoneeru ülejäänu korteri sisustusega. Täitja oleks pidanud pakkuma tellijale materjali (tamme liiki) ning välja valida peitsinumbrit, mille abil oleks võimalik saavutada näidisega sarnast ehk heledamat värvitooni. Seejuures oleks võimalik määrata lubatava värvivahelduse piirid. Seega ei ole kostja täitnud standardi EVS EN ISO 9001:2008 nõudeid ega taganud, et kõik vajalikud tootenõuded oleksid määratletud. Kostjal pidi olema ju teada, millist tamme liiki ja peitsinumbrit tema kasutas näidise valmistamisel. Ei saa oodata tarbijalt, et tema, tellides mööblit näidise järgi, on teadlik, millist materjalist see on valmistatud ning kuidas see oli viimistletud. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud: tellimusleping nr 07/47mm (lk 9-10), hageja poolt tasutud arvete koopiad (lk 11), MA poolt koostatud ekspertiisiakti nr 93 osaline ärakiri (lk 12-13), tarbijakaebuste komisjoni otsus (lk 14-16), nõudekirja kostjale faksikinnitus (lk 17), lepingust taganemise avalduse kirja faksikinnitus (lk 18), MAi poolt koostatud ekspertiisiakti nr 93 terviktekst (lk 53-57). 2. Kostjate põhjendused 3 2.1. Kostjate seisukoht nõudes Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 2.2. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja väidab oma vastuses hagile, et hageja valis tellimuse vormistamise käigus välja sobivad materjali ja disaini müügisaali näidiste alusel, mis on tavaarusaama kohaselt informatiivse iseloomuga, kui ei ole tegemist masstoodanguga. Köögimööbli komplekt, mille kostja kohustus tarnima ja paigaldama, oli individuaaltellimisel valmistatud. Kostja alustas mööbli paigaldamist 09.11.2007. Montaažitööde käigus peatas hageja, vaatamata kostja töötajate selgitustele, et töö ei ole üleandmiseks valmis, tööd väidetavate puuduste esinemise tõttu. Vaatamata kostja töötajate mitmetele ettepanekutele tööd jätkata, keeldus hageja sellest kategooriliselt. Tarbijakaebuste komisjonis toimunud menetluse käigus nõustus kostja puudused kõrvaldama ning ka hageja poolt eksperdilt MA tellitud ekspertiisiakti kohaselt on mööblimontaaž lõpetamata ja defekte saab likvideerida. Kostja tahtis pärast komisjoni otsuse tegemist tööd lõpetada, kuid siis teatas hageja, et temale valitud köögimööbli värvitoon siiski ei meeldi ning et ta pöördub kohtusse. Samal ajal ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja valis mööbli viimistlemiseks peitsi TF 909-6028E, see oli lepingutingimuseks ja hageja koju paigaldatud mööbel on viimistletud nimetatud peitsiga. Kostja sai hageja lepingust taganemise avalduse kätte, kuid arvestades, et hageja ei lubanud kostja töötajatel siseneda hageja eluruumidesse tööde lõpetamiseks, leidis kostja, et avaldus ei ole õiguslikult põhjendatud.

226 lg 1 kohaselt eeldatakse mh näidise järgi müügi puhul, et näidis on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Pooled ei sõlminud aga mitte müügi-, vaid töövõtulepingu. Lepingu punkti 1.1 kohaselt pidi kostja valmistama toote vastavalt hageja tehnilisele ülesandele. Pooled on lepingu sõlmimisel pidanud aru saama, et tegemist on individuaaltellimusega. Tegemist on seega disainlahenduse poolest unikaalse, ainueksemplaris valmistatud tootega. Ka hageja poolt tellitud ekspertiisiakti kohaselt on mööbli viimistlemiseks kasutatud peitsi TF 909-6028E, tema väited näidise ja tarnitud mööbli harmoneerumisest ülejäänud hageja mööbliga on subjektiivsed. Töö parandamine on võimalik. Hageja ei ole tõendanud, et töö parandamine ebaõnnestus või uue töö tegemine on möödapääsmatult vajalik või töövõtja on õigustamatult keeldunud tööd parandamast. Hageja on oma pahatahtliku käitumisega teinud võimatuks lepingu objekti vastavusse viimise lepingutingimustele kostja poolt ning tekitanud pahauskselt situatsiooni, et seda ei ole olnud võimalik teha käesoleva ajani. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud: tellimusleping nr 07/47mm (lk 72-73), tarbijakaebuste komisjoni otsus (lk 75-78), kirjad hagejale (lk 79-81). 3. Kohtu põhjendused 3.1. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse. Kohtuistungid on toimunud 15.09.2010.a. ja 11.07.2012. Pooltele on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks kohtuistungil ja kirjalikult. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamata jätmine. 3.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Kohtu hinnangul kuuluvad käesolevas asjas kohaldamise tööettevõtu sätted. Kohus on seisukohal, et tellitud mööbel on spetsiaalselt ehitatud hageja korteri (köögi) jaoks. Hageja 4 pole ostnud valmis mööblit. Kohus on ka seisukohal, et tegemist ei ole tarbijatöövõtuga

§635lg4 mõttes, kuivõrd tööd tehakse hageja kinnisasja (korteriomandi ) suhtes.

Võlaõigusseaduse §635 lg1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§641lg1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on tarbijakaitse komisjonis olnud nõus likvideerima puudused. Küll aga vaidlevad pooled asjaolu üle, kas tammepuidust uste ja sahtlite tonaalsus on lepinguga kooskõlas. Poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt on ära määratud peitsi mark. Tõendamist on leidnud, et tammepuidust uste ja sahtlite peitsimisel on kasutatud lepingukohast peitsi. Kasutatud puidu struktuuris pole pooled aga kokku leppinud. Hageja on esmalt pöördunud tarbijakaitse poole 4.november 2007, nimetades puudustena paigaldamisel olev mööbel ei vasta näidistele, fassaadi värvitoon on tumedam. Osad tarbijakaitse protokollis (tl 148) nimetatud tööd, mida kostja on lubanud teha, ei tulene poolte vahel sõlmitud lepingust. Nii pole lepingus kokku lepitud, millised peavad olema käepidemed, vitraažid ustel, riiulid, elektripistikud. Pooled pole lepingus kokku leppinud näidise järgimises. Loetletud puudused (tl 148; 76) ei ole sellised, mis takistaksid köögimööbli eesmärgipärast kasutamist. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist olulise lepingurikkumisega. Kostja peatas mööbli montaaži enne selle lõplikku kokkupanekut. Tööettevõtu puhul on võimalik lepingust taganemine

§116alusel.

Täiendavad alused taganemiseks annab

§647

.

§189järgi tuleb lepingu alusel üleantu välja anda või hüvitada.

Kohus on seisukohal, et lepingust taganemine ei ole käesoleval juhul kohane õiguskaitsevahend. Kohus on seisukohal, et lepingule mittevastavus on vähesel määral ning lepingust taganemine pole seetõttu kooskõlas hea usuga. Ka pole üheselt tõendamist leidnud, et kostja oleks tööde tegemisest keeldunud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja andnud kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 15.02.2008 ja 15.07.

1. Kostja on teavitanud kostjat või tema esindajat asjaolust, et soovib töid lõpetada ja palub võimaldada sissepääsu mööbli juurde 15.02.2008, 10.06.2008, 10.07.
2. 3.
3. Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad TsMS §162 kohaselt kohtukulud hageja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Jaanus Saaremõts Kohtunik 5