3-12-1563/7

Haldusasi nr 3-12-1563 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2012.a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1563 Haldusasi S.A.i kaebus väljasaatmiskeskusesse paigutamisega ja kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus S.A.ile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 03.11.2006.a otsusega tunnistati S.A. lühimenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi ning mõisteti karistuseks kuus aastat vangistust. Pärast teadasaamist S.A.i soovist kasutada apellatsiooniõigust, avaldas maakohus 22.11.2006a kohtuotsuse tervikteksti, mille resolutiivosa kohaselt nähti ette lisaks vangistusele ka KarS § 54 järgi lisakaristusena Eesti Vabariigi territooriumilt väljasaatmine sissesõidukeeluga 10 aastaks.
2. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) tunnistas 24.10.2007.a otsusega nr 20071431 kehtetuks S. A. (S.A.) pikaajalise elaniku elamisloa.
3. Tallinna Halduskohus jättis 11.04.2008.a otsusega haldusasjas nr 3-07-2303 rahuldamata S.A.i kaebuse KMA 24.10.2007.a otsuse tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.01.2009.a otsusega S.A.i apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohtu halduskolleegium jättis S.A.i kassatsioonkaebuse 02.04.2009.a määrusega menetlusse võtmata.
4. 29.12.2011.a kell 12.00 pidasid Lõuna Prefektuuri ametnikud Tartus Turu 56 kinni äsja Tartu Vanglast vabanenud S.A.i, kellel puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks ning kehtiv reisidokument. 29.12.2011.a tehti talle lahkumisettekirjutus. Arvestades, et S.A.i väljasaatmist ei olnud reisidokumendi puudumise tõttu võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia, taotles Lõuna Prefektuur Tartu Halduskohtult väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel luba paigutada S.A. väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Tartu Halduskohtu 29.12.2011.a määrusega haldusasjas nr 3-11-3035 anti luba S.A.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2012.a määrusega jäeti rahuldamata S.A.i määruskaebus ja halduskohtu määrus muutmata. Tallinna Halduskohtu 23.02.2012.a määrusega pikendati luba väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni 29.04.2012.a ning Tallinna Halduskohtu 27.04.2012.a määrusega kuni 29.06.2012.a.
5. S.A. esitas 17.02.2012.a Viru Maakohtule avalduse kriminaalasjas nr 1-06-7995 kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamiseks. Avalduse kohaselt oli vastuolu 03.11.2006.a kuulutatud kohtuotsuse resolutsiooni ning täisotsuse resolutsiooni vahel. Esialgselt kuulutatud resolutsiooni kohaselt on S.A.ile määratud karistuseks vaid vangistus, kuid 22.11.2006.a avaldatud otsuse tervikteksti resolutsiooni kohaselt määrati KarS § 54 alusel ka lisakaristus (Eesti Vabariigi territooriumilt väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 aastaks).
6. Viru Maakohtu 21.02.2012.a määruse kohaselt tuleb 03.11.2006.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse täitmisel lähtuda Viru Maakohtu 03.11.2011.a välja kuulutatud resolutiivosast (mis ei näe ette lisakaristust).
7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis 09.05.2012.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-2-2-12, et Viru Maakohtu 21.02.2012.a täitmiskohtuniku määrus, mille kohaselt tuleb lähtuda 03.11.2006.a kohtuotsuse täitmisel samal päeval välja kuulutatud resolutiivosast, on jõustunud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohtu seisukoht õige ja kooskõlas kriminaalkolleegiumi varasema praktikaga. Seega on lisakaristust puudutav ebatäpsus kõrvaldatud ja S.A.i lisakaristusena väljasaatmine kriminaalasjas jõustunud kohtuotsuse alusel välistatud.
8. S.A. esitas 07.03.2012.a Riigikohtule avalduse, mille kohaselt ta soovib teista Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2009.a otsust haldusasjas nr 3-07-
10. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2012 otsusega nr 3-3-2-1-12 rahuldati S.A.i teistmisavaldus, tühistati Tallinna Halduskohtu 11.04.2008.a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2009.a otsus haldusasjas nr 3-07-2303 ning tehti uus otsus, millega rahuldati S.A.i kaebus ja tühistati KMA 24.10.2007.a otsus nr
12. Politsei- ja Piirivalveameti (KMA õigusjärglane vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 1055 lg-le, edaspidi PPA) 20.06.2012 otsusega tunnistati kehtetuks KMA 24.10.2007.a otsus nr 20071431 S.A.i pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta. 20.06.2012.a vabastati S.A. väljasaatmiskeskusest ning PPA 22.06.2012.a otsusega tunnistati kehtetuks 29.12.2011.a ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
13. Tallinna Halduskohtule saabus 24.07.2012.a postitemplit kandvas ümbrikus S.A.´i kaebus, milles taotletakse riigi poolt alusetult väljasaatmiskeskuses kinnipidamisega tekitatud kahjude hüvitamist.
14. 16.08.2012.a jagati haldusasi lahendamiseks kohtunik Indrek Paukštysele. 2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
16. Käesolevas kaebuses taotletakse kaebaja alusetult väljasaatmiskeskuses kinnipidamise eest ajavahemikul 29.12.2011-20.06.2012.a tekitatud kahju hüvitamist. Taotletava hüvitise suurus on kaebuse kohaselt 1580 eurot (175 päeva x 9,03 eurot) ning mittevaralise kahju suurus 527 eurot. Lisaks taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 5038 eurot (1679 päeva x 3,01 eurot). Kaebaja on esitanud nõude tuginedes riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele (AVVKHS) ning riigivastutuse seaduse (RVastS) §-le
17. AVVKHS § 1 lg 1 kohaselt hüvitatakse käesolevas seaduses korras alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule: 1) kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus; 2) kes oli kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ja vabastati seoses kahtluse äralangemisega; 3) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust ning kelle kohta tehtud süüdimõistev otsus on tühistatud ja kriminaalasja menetlus lõpetatud või on tehtud õigeksmõistev otsus; 4) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust üle temale määratud karistuse tähtaja; 5) kes oli kohtu poolt alusetult paigutatud psühhiaatrilisele sundravile seoses karistusseadustikus sätestatud õigusvastase teo toimepanemisega ning kelle suhtes tehtud kohtumäärus on tühistatud; 6) kes kandis aresti ja selle määramise otsus on tühistatud; 7) kellelt oli vabaduse võtmiseks õigustatud ametiisiku otsusega võetud vabadus alusetult või distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluseta, kui selline menetlus oli kohustuslik. Kohtu hinnangul ei laiene AVVKHS regulatsioon juhtudele, kus isik on paigutatud väljasaatmiskeskusesse halduskohtu loal VSS § 23 ja 25 alusel. Kuivõrd AVVKHS kui eriseadus käesoleval juhul ei rakendu, saab kahjunõude esitada üldises korras, s.o riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib aga riigilt kahju hüvitamist nõuda juhul, kui isiku õigusi on rikutud avaliku võimu kandaja õigusvastase tegevusega. RVastS § 9, mis reguleerib mittevaralise kahju hüvitamist, eelnimetatud reeglist erandit ei tee. Kohtu Infosüsteemist nähtuvalt anti Tartu Halduskohtu 29.12.2011.a määrusega haldusasjas nr 3-11-3035 luba S.A.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2012.a määrusega jäeti rahuldamata S.A.i määruskaebus ja halduskohtu määrus muutmata. Tallinna Halduskohtu 23.02.2012.a määrusega pikendati luba väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni 29.04.2012.a ning Tallinna Halduskohtu 27.04.2012.a määrusega kuni 29.06.2012.a. Seega eksisteeris S.A.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks õiguslik alus ning kohtulahendid on jõustunud ja õiguspärased. Käesoleva kohtuasja läbivaatamise raames ei ole halduskohtul võimalik asuda jõustunud kohtulahendeid ümber hindama ning lähtuda tuleb eeldusest, et tegemist on õiguspäraste määrustega. Järelikult ei ole võimalik toetada kaebaja käsitlust tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamise õigusvastasusest ning esitatud kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu. Samasugusele seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 27.01.2012.a määruses haldusasjas nr 3-10-
18. 3 Kohus selgitab, et HKMS § 240 lg 2 p 6 kohaselt võib jõustunud kohtulahendeid menetlusosalise avalduse alusel teista, kui kohtulahend põhineb haldusaktil, mis on tühistatud või muudetud. Kuivõrd antud juhul tühistas Riigikohus KMA 24.10.2007.a otsuse nr 20071431 ning PPA tunnistas kehtetuks 29.12.2011.a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, on kaebajal õigus taotleda Riigikohtult kohtumääruste, mille alusel kaebaja väljasaatmiskeskusesse paigutati ning millega tema seal viibimist pikendati, teistmise korras uuesti läbi vaatamist. Juhul, kui Riigikohus rahuldab kaebaja teistmistaotluse, on kaebusel väljasaatmiskeskuses õigusvastase kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks suuremad eduväljavaated.
19. Kuivõrd antud juhul ei ole kaebajal võimalik saavutada oma eesmärki, milleks on väljasaatmiskeskuses õigusvastase kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine, tuleb kaebus S.A.ile HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Indrek Paukštys Kohtunik 4