§-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt.
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Koopia sünnitunnistusest (tl 4) tõendab, et M. V. A. V. xxxxxxxxxxxx poeg J. V. . Asjas ei ole vaidlust selle üle, et laps elab oma ema M. V. . Hageja väitel on tema ülalpidamiseks vahendid ebapiisavad. Hagile vastamata jättes on kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et ta ei ole lapse ülalpidamises vajalikul määral osalenud. Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamises osalenud, on kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine põhjendatud. 2
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2012 kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 290 eurot. Seega on
lg 1 kohaselt elatise alammäär käesoleval ajal 145 eurot.
§-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt
§-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja nõuab kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras so 145 eurot kuus. Kuna kostja pole nõutava elatise suurusele vastuväiteid esitanud, pole kohtul mingisugust alust arvata, et elatise tasumine seaduses sätestatud alammääras 145 eurot kuus on kostjale ebamõistlikult koormav või tema toimetulekut takistav. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatisena välja 145 eurot kuus. Kuigi hagi on esitatud 18.07.2012 ja hagejal oleks õigus elatist nõuda alates sellest ajast, on hageja hagiavalduses palunud elatise välja mõista alates 01.08.2012. Seetõttu mõistab kohus kostjalt elatise välja alates hageja taotletud ajast so 01.08.2012. Kuna laps alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Pooled ei ole elatise maksmise täpse kuupäeva kindlaksmääramise osas omapoolseid ettepanekuid esitanud. Elatise maksmisel tuleb arvestada
§-s 100 lg 4 sätestatuga, mille kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Otsuse täitmise huvides peab kohus otstarbekaks määrata, et iga kuu elatis tuleks maksta hiljemalt vastavale arvestuskuule eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1305 eurot (145 x 9). TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.